Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ilma sisserändajateta jääme vaeseks ja sureme välja

    JuhtkiriFoto: Anti Veermaa

    Lihtne matemaatika näitab, et sisserändajateta pole Eesti lihtsalt jätkusuutlik, kirjutab Äripäev juhtkirjas.

    Riigikontrolli vastne aruanne näitab selgesti, kui valusalt Eesti sisserändajaid vajab. Negatiivne rändesaldo koos Eesti elanikkonna vananemisega maailma heaoluriikidele omases tempos on ohtlik kokteil, mille lahjendamise retsepti riigil ikka veel ei ole. Vähe sellest, elanikkonna arusaamine vajadusest sisserändajaid kahel käel vastu võtta on seoses pagulaste teemaga on võtmas peletavaid, häbiväärseidki vorme. Nii avalikult kui ka hiilivalt maad võttev võõraviha hävitab tasapisi, aga kindlalt Eesti tulevikku.
    Lihtne matemaatika näitab, et sisserändajateta pole Eesti lihtsalt jätkusuutlik – seda ei riigi, rahvuse ega majandusena. Lähema viie aasta jooksul väheneb tööealiste inimeste hulk prognoosi kohaselt 50 000 võrra ja 2040 on meil eeldatavasti 165 000 maksumaksjat praegusest vähem. Selsamal 2040. aastal on pensioniealisi aga praegusest 88 000 võrra rohkem. See tähendab, et aastaks 2040 on pensionäride hulk töötegijate omast mööda läinud. Üks töötegija peab üleval pidama keskmiselt 1,1 pensionäri.
    Juba praegu tunnetab kaks kolmandikku ettevõtjatest töökätepuudust, ent palga suurendamine ei ole suuresti lähimatest ekspordipartneritest sõltuva piiratud nõudluse ja kiduva kasvu tõttu esimene vahend töökäte meelitamiseks – seda enam, et tööjõu palkamine on Eestis ränga maksukoormuse all. Eesti ettevõtjate valmidus palgata välistööjõudu ja seda ise aktiivselt värvata on võrdlemisi väike.
    Mitmerahvuseline kollektiiv on küll algusest peale endastmõistetav rahvusvahelisena sündinud Eesti idufirmades, mille peakontor sageli üldse siin ei asugi, ent traditsioonilisemates ettevõtlusharudes takistavad välistööjõu aktiivset värbamist nii oskamatus kultuurilisi erinevusi enda kasuks tööle panna kui ka kohapealse võrgustiku puudumine sisserändajate tarbeks (ingliskeelsed koolid, lasteaiad jne).
    Umbes 3100 aastas Eestisse sisse rändavast inimesest – tehkem vahet, siin ei käi jutt pagulastest, kelle vastuvõtmise kvoodi üle praegu tuliselt piike murtakse – on enamik noored. Ligi pooled neist on parimas loovas tööeas: 20-34aastased. Eesti huvides on teha kõik, et nad siin töökoha leiaksid, jääksid arendama Eesti ettevõtlust, suurendama rahvuslikku rikkust ja makse maksma.Suurema osa sisserändajaist moodustavad õpi- ja pererändajad, st Eestisse õppima tulijad või need, kes tulevad Eestisse oma pereliikmetega koosolemise nimel. Viimastest töötab kahetsusväärselt kombel vaid kolmandik, seda põhjusel, et pererände raames saabunutele pole lihtsalt seni tähelepanu pööratud. Nad vajaksid otse neile suunatud tööjõuturuteenuseid, mida riik aga ei osuta, lastes niimoodi parimas tööeas peadel ja kätel jõude seista.
    Teine oluline sihtgrupp, mille kaasahaaramise nimel on põhjust pingutada, on õpirändajad. Eesti huvides on, et need noored inimesed, kes Eestisse õppima tulevad jääksid siia alaliselt tööle pärast õpingute lõpetamist. Õpingute ajal jõuavad nad Eestis juba kohaneda, ning kui nad loovad pere siin ning sisenevad siinsele tööjõuturule, on Eesti võit mitmekordne, seda nii tööjõuturu, majanduskasvu kui ka demograafia seisukohalt. Praegu jääb Eestisse õppima tulnud noortest siis alaliselt tööle aga vaid viiendik.
    Kui Eesti jääb rahvastiku mõttes doonorriigiks nagu praegu, muutume juba lähemate aastakümnete jooksul lootusetuks ääremaaks, kus polegi muud teha kui vaesust ümber jagada.
  • Hetkel kuum
Tõnu Mertsina: riigi kommunikatsioon võiks arvestada selle mõju majandusaktiivsusele
Inimeste nõrk kindlustunne pidurdab tarbimise taastumist. Riik võiks oma avalikus kommunikatsioonis riigirahanduse, maksude ja sõjaohu kohta arvestada rohkem selle mõju majandusaktiivsusele, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Inimeste nõrk kindlustunne pidurdab tarbimise taastumist. Riik võiks oma avalikus kommunikatsioonis riigirahanduse, maksude ja sõjaohu kohta arvestada rohkem selle mõju majandusaktiivsusele, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Müügikuu mai algas USA aktsiaturul langusega
Wall Streeti folklooris soovitatakse aktsiad mais maha müüa; soovitusele kohaselt liikusid USA aktsiaturud mai esimesel kauplemispäeval allapoole.
Wall Streeti folklooris soovitatakse aktsiad mais maha müüa; soovitusele kohaselt liikusid USA aktsiaturud mai esimesel kauplemispäeval allapoole.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Luksusturismi ettevõtjad õpetavad, kuidas meelitada rikkad metsa raha kulutama
Saates “Turismitund” võeti luubi alla, kuidas rikkad inimesed majanduslanguse ajal enda hellitamisega toime tulevad.
Saates “Turismitund” võeti luubi alla, kuidas rikkad inimesed majanduslanguse ajal enda hellitamisega toime tulevad.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Põlva saunatootja asendas jahtunud turud ühe kliendiga USAs: “Tööd on rohkem kui peaks!”
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Mis on edukate juhtide ühine näitaja?
Üks juhtimiskvaliteedi tõstmise meetodeid on oma tavapärasest rutiinist välja astumine ja enda kohta regulaarselt tagasiside küsimine. Selleks, et inimesed julgeksid ausat tagasisidet anda, tuleb luua tugev ja usaldusväärne suhe oma töötajatega. Kuidas seda teha ja miks see nii oluline on?
Üks juhtimiskvaliteedi tõstmise meetodeid on oma tavapärasest rutiinist välja astumine ja enda kohta regulaarselt tagasiside küsimine. Selleks, et inimesed julgeksid ausat tagasisidet anda, tuleb luua tugev ja usaldusväärne suhe oma töötajatega. Kuidas seda teha ja miks see nii oluline on?
"Palun vabastada Eesti vahemikus ....–.... loodusõpetuse tunnist"*
Selle asemel, et spekulatiivses Euroopa Liidu trahvi hirmus end üles kütta, toetume faktidele ja vaidleme kokkulepped paremaks, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Selle asemel, et spekulatiivses Euroopa Liidu trahvi hirmus end üles kütta, toetume faktidele ja vaidleme kokkulepped paremaks, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Auto|Piloot. Uus Škodiaq on kohal. Kas nüüd tasub vana sissemaksuks anda?
Niigi äärmiselt ruumikas Škoda Kodiaq sai uue põlvkonnaga veelgi avaram, ent mitte ainult.
Niigi äärmiselt ruumikas Škoda Kodiaq sai uue põlvkonnaga veelgi avaram, ent mitte ainult.
Piletilevi tegi ajaloo suurima tehingu: ostis enamuse kahes Poola piletimüüjas
Piletilevi ostis kahes Poola piletimüügifirmas enamusosaluse, millega tõuseb sealsel turul suuruselt teiseks piletimüügifirmaks, aga laienemisplaanid sellega veel ei lõpe.
Piletilevi ostis kahes Poola piletimüügifirmas enamusosaluse, millega tõuseb sealsel turul suuruselt teiseks piletimüügifirmaks, aga laienemisplaanid sellega veel ei lõpe.
Prantsuse ettevõte ostab Eesti küberfirma: ootame suurt rahvusvahelist kasvu
Prantsusmaa küberturbe-ettevõtete grupp Neverhack omandas täisosaluse Eestis Cybersi kaubamärgi all tegutsevas Security Software OÜs.
Prantsusmaa küberturbe-ettevõtete grupp Neverhack omandas täisosaluse Eestis Cybersi kaubamärgi all tegutsevas Security Software OÜs.