Ajujaht algab maksulaest

Täna Äripäevas avalikkuse ette jõudev tööandjate keskliidu ettepanek kehtestada sotsiaalmaksu lagi senise tillukese sotsiaalmaksu langetuse asemel võiks langeda viljakale pinnasele. Stagnatsiooni võrdkujuks saanud Reformierakonna valitsus on kukkunud, uus koalitsioon sündimas.

Äripäeva meelest on sotsiaalmaksu lagi Eesti majanduse edendamiseks võtmetähtsusega muudatus, mis tuleb kindlasti ära teha. Oleme seda seisukohta kaitsnud pikka aega, sest oleme veendunud, et kõrgepalgaliste töökohtade loomine on üks majanduskasvu eeldusi.

Alles hiljaaegu pakkusime Vabaerakonna ettepanekut toetades välja sama lahenduse, mille Jaan Puusaag nüüd tööandjate keskliidu maksutöörühma juhina uuesti lauale tõstab: loobume sellest üheprotsendilisest sotsiaalmaksu langetusest, mis ettevõtjat ei aita, ja kehtestame selle asemel sotsiaalmaksu lae. Selle ettepaneku tegi Vabaerakond üsna napilt enne valitsuse langemist, rahandusminister Sven Sester ja riigikogu rahanduskomisjoni juht Remo Holsmer teatasid siis, et selleks pole raha. Nad ignoreerisid tõsiasja, et riigieelarvele on ühe asendamine teisega sarnase mõjuga, kui võtta aluseks rahandusministeeriumi arvutused.

Puusaag kirjutab tänases Äripäevas, et kui panna lagi kolmekordse keskmise palga peale ehk siis 3500 euro peale, tähendaks see tööandjate arvutuste kohaselt riigieelarvele 54 miljoni euro suurust kulu. Rahandusministeeriumi arvutuste järgi maksab see muudatus 2017. aastal siiski üle 87 miljoni euro. Vahetu mõju riigieelarvele võivad ju vastse koalitsiooni loojad ise üle arvutada, tähtsam on aga see pikaajaline kasu, mida sotsiaalmaksu lae kehtestamisest võiks saada. Osa rahast tuleks eelarvesse tagasi suureneva käibemaksu laekumisena. Suuremad palgad tõmbaksid tasapisi kaasa ka väiksemad palgad: sotsiaalmaksu lagi on palgatõusu vedur. Makropildis aga saaks paranema hakata majanduse konkurentsivõime, mis omakorda viib kasvule.

Kõrged tööjõumaksud on ettevõtjate viimaste aastate suurim mure, mida nad on häälekalt väljendanud nii Äripäeva vahendusel kui ka teiste kanalite kaudu. Arusaamine, et kiduv majandus ei pääse kännu tagant välja mitte betooni, vaid nimelt ajudesse investeerimisega, on ettevõtjate peas küpsenud pikalt. Puusaag sõnastab nii: “Lisandväärtust ei tooda masinad, vaid eelkõige ajud, sest see tekib juhtimise, arenduse ja müügi kvaliteedist. Ajud aga maksavad – ja head ajud maksavad kohe eriti palju.” Sotsiaalmaksu lae kehtestamise mõte on heade ajude palkamine ettevõtjale odavamaks teha ja võimaldada Eestisse asjatundjaid meelitada ka mujalt maailmast.

Üllatav võib olla märgata, et suurimat kasu sotsiaalmaksu lae seadmisest ei saaks mitte IT-sektor, nagu esimese hooga võiks arvata, vaid hoopis töötleva tööstuse ettevõtted. Kahtlemata leidub ka sektoreid, mida sotsiaalmaksu lagi ei mõjutaks, kuid suuremat lisandväärtust on oodata nimelt neist sektoritest, kes sotsiaalmaksu lage ootavad.Uue valitsuskoalitsiooni loojad on lubanud olla heade ideede suhtes avatud. Tehke ära!