Pealinnapea, tee sellele halvale suhtele lõpp!

Valimisvõitlus on üles tõstnud Tallinna koolide halduslepingute teema ja väga hea, et tõstis. Need linna maksumaksjatele kahjulikud lepingud tulebki ära lõpetada.

Loomulikult on tore, kui lapsed õpivad korralikes koolides, ja loomulikult ei saa koolide remondiga venitada, sest muidu saab kooliaeg enne läbi kui lapse silmad seda ilu näevad. Selle tõi Tallinna linnavalitsus põhjenduseks, miks ta 2006. aastal eraettevõtetega koolide korrastamiseks lepingu sõlmis. See aga ei tähenda, et ehitajate poole kaldu lepingud peaksid garanteerima neile kord tehtud töö ja panustatud raha eest eluaegse teenistuse.

Tõsi on see, et sel ajal Tallinn ise enam koolimaju remontida poleks saanud sel lihtsal põhjusel, et oli endale juba viimase piirini laene peale võtnud. Koolid nii südameasi polnud, et oleks sellesse täislaenamise lainesse mahtunud – valikute küsimus. Sealt edasi võis tõesti tulla kaalumisele koostöö eraettevõtetega, kes kooliremondid oma kuluridadesse kirja paneks. Neile sobivatel tingimustel. Pealinn vabaneb koolide remondi ja nende hilisema korrashoiu koormast, ettevõtted teevad seda, mida nad oskavad, mis saaks siin valesti minna?

Midagi siiski saab. Esimese ja kõige tähtsama asjana: lepingute juurde pääsesid vähesed väljavalitud. Ettevõtted, kes 30 järgmist aastat koole haldaks, valiti kinnisel konkursil, kuhu linnavalitsus ise osalejad valis. Ei mingit avalikku võistupakkumist. Meeldetuletuseks, võimul oli sel ajal Keskerakond ja linnapea Jüri Ratas. Kahe ülejäänud konkursile kutsutud firma pakkumistes leiti puudusi, võitjaks valiti Keskerakonnale lähedal seisvate ärimeeste Urmas Sõõrumaa ja Oliver Kruuda firmad. Kruuda firma on vahepeal mitu korda omanikku vahetanud ja kuulub nüüd suuremas osas ehitusärimeestele  Jaanus Otsale ja Olaf Hermanile. Siin peitub ka veel üks küsitavus, nimelt on nende kõrval üks BCA Centeri omanikke varjatud Luksemburgis registreeritud ettevõtte taha.

Ja kui esimestele koolide haldamise lepingutele järgnesid teised, linna jaoks veidi parematel tingimustel, siis tegijad jäid ikka suures osas samaks. Nii ka munitsipaalmajade ehitamisel, üks ja sama ring. Mainitutele lisaks Aivar Tuulberg, Raivo Rand, Tiit ja Toomas Kõuhkna, Kaupo Kolsar ja Kajar Kruus.

Lisaks on küsimus hinnas, lepinguid nimeti kuldseks algusest peale. Esimeste lepingute sõlmimise ajal ületas nende haldustasu märgatavalt senini asjaga tegelenud Riigi Kinnisvara ASi küsitavat summat. Ja praegu seda enam: Äripäev kirjutas 2015. aastal, et iga kolmas euro, mida Tallinn koolide ja lasteaedade remondi-haldamise ning munitsipaalkorterite rentimise eest maksis, läks ettevõtjatele kasumiks. Kõnekas on ka ühe koolide haldaja tõdemus eelmises majandusaasta aruandes, et makromajanduslikud ja majandustsükli muutused ettevõtte igapäevategevusele olulist mõju ei oma. Ja nii mitukümmend aastat järjest – unistus, mitte elu.

Maksumaksjal on tulnud see kinni maksta, kuigi küsimus, on see siis nüüd korruptsioon või lausrumalus, jääb.

Kõik linnapeakandidaadid on miinimumvariandis lepingu ülevaatamise poolt, kaks nõuavad sõnaselgelt lõpetamist. Oleks tõesti aeg. Kui lepingud on kirjutatud kaitsma eelkõige ettevõtjaid, tuleb ühekordne trahv ära maksta, aga ahistav suhe saab läbi.