Äripäev • 17. mai • 3 min
Jaga lugu:

Maksuamet jookseb seadusandjast ette

Foto: Anti Veermaa

Riigikogu soovimatus maksuseadustega tegeleda asetab maksuametnikud ebamugavasse olukorda.

Maksu- ja tolliamet on asunud jõuliselt maksupettureid pigistama ning on tänavu esitanud kohtutele kokku 50 suurpetturi pankrotiavaldused. Kohtumenetluse käigus muutuvad avalikuks ka petturite isikuandmed, mida maksuamet ise avaldada ei saa.

Äripäev hindab kõrgelt maksuametnike tegevust ettevõtlusmaastiku puhastamisel petturitest, kuid soovib, et riigiamet ei peaks tulemuste saavutamiseks otsima ümbernurga lahendusi, kuna seadusandja on oma töö tegemata jätnud.

Kui otse ei saa, saab ringiga

Maksuametnikud tunnistavad ka ise, et seadus ei võimalda neil näiteks oma kodulehel füüsilise isiku kohta maksuvõlgnevuse informatsiooni avaldada. Päringu tegemiseks andmebaasi on vaja teada inimese isikukoodi, maksupetturite edetabelite avaldamine ei tule kõne alla.

Teisalt on ettevõtluskeskkonna tervise huvides, et info sahkerdajate kohta oleks võimalikult avalik ning et võimalikel äripartneritel oleks võimalik oma riske õiglaselt hinnata. Maksuamet rõhutab ka ise, et äri- ja maksuriskide vähendamiseks on enne tehingut alati mõistlik põhjalikult kontrollida tehingu teise poole tausta ning tehingu asjaolusid.

Kuna Eestis erinevalt näiteks Soomest ei ole füüsilise isiku maksuinfo avalik informatsioon, tulebki maksuametnikel suurvõlglaste paljastamiseks alustada nende vastu pankrotimenetlust. Isegi kui ei ole suuremat lootust võlglastelt raha kätte saada ning menetluskulud jäävad maksumaksja kanda.

Selline samm on küll kulukas, kuid kahtlemata vajalik, seda näitab Äripäevani jõudnud info veerandsaja algatatud pankrotimenetluse kohta, kus maksukohustused ulatuvad kokku pea 5 miljoni euroni. Kokku on üle 100 000eurose võlasummaga maksuvõlgnikke Eestis maksuameti andmetel ligikaudu 80.

Ka maksuameti teine tänavukevadine suurem algatus hakata kutsuma vaibale ettevõtjaid, kes eelistavad maksude optimeerimiseks võtta oma tasu välja mitte palga, vaid dividendidena, demonstreerib ametnike püüdu leida töötavaid lahendusi, isegi kui seadusandja probleemile suuremat tähelepanu ei ole pööranud. Maksuameti poolt tänavu avaldatud juhend OÜde maksustamise asjus on küll õiglase ja hea eesmärgiga, kuid sel ei ole seadusandlikku jõudu. Sõbralikud vestlused maksuametnikele silma jäänud OÜtajatega kannavad sisuliselt ähvardavat alatooni – hakka soovitud viisil käituma või me võtame kogu su tegevuse teravdatud tähelepanu alla. Maksuameti erilisest tähelepanust ei ole aga ilmselt huvitatud ükski ettevõtja, ükskõik kui seaduskuulekas.

Seadus on kõrgem kui ametnik

Tekkinud on kentsakas olukord, kus maksuhaldur on endale võtnud põhiseaduse valvuri rolli ja lüngad seadusandluses ning riigikogu kas tahtlikult või tahtmatult tegemata töö ei ole takistuseks.

Äripäev leiab, et see ei ole õigusriigile kohane praktika. Parimaid maffiatraditsioone järgivate „sõbralike vestluste“ pidamise või maksumaksja raha kulutavate lootusetute pankrotimenetluste algatamise asemel tuleks Eesti maksuseadused korda teha. Olgu eesmärk kui üllas tahes, ei saa ega tohigi maksuametnik teha seadusandja tööd.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt