Jaga lugu:
Juhtkiri
Ainult tellijale

Soome uus valitsusliit peab ühiskonna ühendama

Soomes tuleb leida uue valitsuse moodustamiseks kompromiss suhtumises keskkonna- ja maksuküsimustesse, kirjutab Äripäev juhtkirjas.

Foto: Anti Veermaa

Äripäeva hinnangul ei lase poliitilised erimeelsused ja valimistulemused Soomes sündida vasakpoolsel valitsusel. Sotsiaaldemokraatlikul erakonnal tuleb valimiste võitjana teha valitsust moodustades kompromisse ka neil suurtel teemadel, mida valija pühapäeval peetud Eduskunta valimistel häält kasti lastes määravaks pidas – ennekõike keskkonna- ja maksuküsimustes.

Soome majandusel on viimastel aastatel läinud hästi. SKP elaniku kohta on Eurostati andmetel viimase nelja aasta jooksul kasvanud 37600-lt 42 300 eurole, olles Luksemburgi, Iirimaa, Taani, Rootsi, Hollandi ja Austria järel Euroopa Liidus seitsmes. Ostujõudu arvestades moodustas Soome SKP elaniku kohta mullu ELi keskmisest 109 protsenti. Ometi karistas valija peaminister Juha Sipilä parteid viimase saja aasta halvima tulemusega: vaid 13,8 protsendi valijate toetuse pälvinud Keskerakond kaotas parlamendis kolossaalsed 18 kohta.

Meie põhjanaaber on majanduslikult edukas riik, õnnelike kodanikega heaoluühiskond. Kuid see on ka vananev ühiskond, kus suurem pension ei pruugi elukalliduse tõttu tagada paremat elu, üha teravamad on omastehoolduse probleemid. Vana kooli põhimõte poliitikas, et valitsus, mis tõstab õlle hinda, ei püsi, kehtib Soomes pigem valitsuse kohta, mis heaoluühiskonna põhimõtteid muudab. Sote ehk valitsuse sotsiaal- ja tervishoiureformi eesmärk oli erasektorit kaasates saavutada valdkonna efektiivsem majandamine, kärpides 2029. aastaks avaliku sektori kulutusi 3 miljardi euro võrra, see aga kukkus Sipilä valitsusel läbi.

Kolm valimiste edukaimat erakonda (sotsid, Põlissoomlased ja Koonderakond) mahtusid ühe protsendinumbri sisse, kahte esimest lahutas vaid 6813 häält. Kui Eestis on riigikogu valimiste järel laiem teema, kuidas ühiskonda ühendada, siis Soomes on üsna samamoodi. Veebruaris näitas Helsingin Sanomate uuring, et valijad pidasid tähtsaimaks kliima-, energeetika- ja keskkonnaküsimusi, samuti majandus- ja maksuküsimusi ning rännet.

Sotside valimislubadus oli makse tõsta ja kapitali kasvu kõrgemalt maksustada, millega teised suuremad erakonnad ei nõustu. Sipilä uude Eduskunta lauale jõudnud säästumeedet – soodsat investeerimiskontot – sotsid ei soosi, räägitakse hoopis investorite ühtlasest maksustamisest. Teine suur ühiskondlik veelahe on suhtumine kliimapoliitikasse, kus ühes servas on rohelised keskkonnamaksudega ja teises Põlissoomlased, kes lihtsustatult tahaksid jätta asjad nii, nagu on. Kolmandaks immigratsioon – ka siin sai Sipilä valitsus kõvasti kriitikat seoses lõimumisprobleemide ja kuritegevusega.

Kas üksmeel säilib?

2019. aasta teisel poolaastal on Soome Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja. Märtsi alguses Eestit külastades ütles peaminister Sipilä, et neile olulistes küsimustes – majanduskasv, turvalisus, ohutus, kliima – ollakse üksmeelel. Jüri Ratas jätkab peaministrina, Sipilä mitte, valitsuste koosseis muutub.

Äripäeva meelest oleks oluline, kui Eesti nii-öelda suurtes küsimustes Soomega ühte jalga käiks või vähemasti tihedalt infot vahetaks, et vastastikuseid otsuseid mõista. Suhe naabriga on sedavõrd tihe. Tegemist on meie suurima kaubanduspartneriga nii ekspordis kui ka impordis; Soomes elab ja töötab kümneid tuhandeid eestlasi. Seega on Eestile Soome stabiilsuse tähtsust raske ülehinnata, olgu kõne all majandus või sotsiaalne keskkond.

Jaga lugu:
Hetkel kuum