- OMX Baltic−0,42%300,01
- OMX Riga−0,06%892,98
- OMX Tallinn−0,6%2 068,62
- OMX Vilnius0,24%1 202,47
- S&P 5000,47%6 227,42
- DOW 30−0,02%44 484,42
- Nasdaq 0,94%20 393,13
- FTSE 100−0,12%8 774,69
- Nikkei 225−0,08%39 732,63
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,11
- OMX Baltic−0,42%300,01
- OMX Riga−0,06%892,98
- OMX Tallinn−0,6%2 068,62
- OMX Vilnius0,24%1 202,47
- S&P 5000,47%6 227,42
- DOW 30−0,02%44 484,42
- Nasdaq 0,94%20 393,13
- FTSE 100−0,12%8 774,69
- Nikkei 225−0,08%39 732,63
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,11
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Soome uus valitsusliit peab ühiskonna ühendama
Äripäeva hinnangul ei lase poliitilised erimeelsused ja valimistulemused Soomes sündida vasakpoolsel valitsusel. Sotsiaaldemokraatlikul erakonnal tuleb valimiste võitjana teha valitsust moodustades kompromisse ka neil suurtel teemadel, mida valija pühapäeval peetud Eduskunta valimistel häält kasti lastes määravaks pidas – ennekõike keskkonna- ja maksuküsimustes.
Soome majandusel on viimastel aastatel läinud hästi. SKP elaniku kohta on Eurostati andmetel viimase nelja aasta jooksul kasvanud 37600-lt 42 300 eurole, olles Luksemburgi, Iirimaa, Taani, Rootsi, Hollandi ja Austria järel Euroopa Liidus seitsmes. Ostujõudu arvestades moodustas Soome SKP elaniku kohta mullu ELi keskmisest 109 protsenti. Ometi karistas valija peaminister Juha Sipilä parteid viimase saja aasta halvima tulemusega: vaid 13,8 protsendi valijate toetuse pälvinud Keskerakond kaotas parlamendis kolossaalsed 18 kohta.
Meie põhjanaaber on majanduslikult edukas riik, õnnelike kodanikega heaoluühiskond. Kuid see on ka vananev ühiskond, kus suurem pension ei pruugi elukalliduse tõttu tagada paremat elu, üha teravamad on omastehoolduse probleemid. Vana kooli põhimõte poliitikas, et valitsus, mis tõstab õlle hinda, ei püsi, kehtib Soomes pigem valitsuse kohta, mis heaoluühiskonna põhimõtteid muudab. Sote ehk valitsuse sotsiaal- ja tervishoiureformi eesmärk oli erasektorit kaasates saavutada valdkonna efektiivsem majandamine, kärpides 2029. aastaks avaliku sektori kulutusi 3 miljardi euro võrra, see aga kukkus Sipilä valitsusel läbi.
Kolm valimiste edukaimat erakonda (sotsid, Põlissoomlased ja Koonderakond) mahtusid ühe protsendinumbri sisse, kahte esimest lahutas vaid 6813 häält. Kui Eestis on riigikogu valimiste järel laiem teema, kuidas ühiskonda ühendada, siis Soomes on üsna samamoodi. Veebruaris näitas Helsingin Sanomate uuring, et valijad pidasid tähtsaimaks kliima-, energeetika- ja keskkonnaküsimusi, samuti majandus- ja maksuküsimusi ning rännet.
Sotside valimislubadus oli makse tõsta ja kapitali kasvu kõrgemalt maksustada, millega teised suuremad erakonnad ei nõustu. Sipilä uude Eduskunta lauale jõudnud säästumeedet – soodsat investeerimiskontot – sotsid ei soosi, räägitakse hoopis investorite ühtlasest maksustamisest. Teine suur ühiskondlik veelahe on suhtumine kliimapoliitikasse, kus ühes servas on rohelised keskkonnamaksudega ja teises Põlissoomlased, kes lihtsustatult tahaksid jätta asjad nii, nagu on. Kolmandaks immigratsioon – ka siin sai Sipilä valitsus kõvasti kriitikat seoses lõimumisprobleemide ja kuritegevusega.
Kas üksmeel säilib?
2019. aasta teisel poolaastal on Soome Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja. Märtsi alguses Eestit külastades ütles peaminister Sipilä, et neile olulistes küsimustes – majanduskasv, turvalisus, ohutus, kliima – ollakse üksmeelel. Jüri Ratas jätkab peaministrina, Sipilä mitte, valitsuste koosseis muutub.
Äripäeva meelest oleks oluline, kui Eesti nii-öelda suurtes küsimustes Soomega ühte jalga käiks või vähemasti tihedalt infot vahetaks, et vastastikuseid otsuseid mõista. Suhe naabriga on sedavõrd tihe. Tegemist on meie suurima kaubanduspartneriga nii ekspordis kui ka impordis; Soomes elab ja töötab kümneid tuhandeid eestlasi. Seega on Eestile Soome stabiilsuse tähtsust raske ülehinnata, olgu kõne all majandus või sotsiaalne keskkond.
Enimloetud
Viimased uudised
Poolaasta TOP tehingud
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele