Soome uus valitsusliit peab ühiskonna ühendama

Äripäeva hinnangul ei lase poliitilised erimeelsused ja valimistulemused Soomes sündida vasakpoolsel valitsusel. Sotsiaaldemokraatlikul erakonnal tuleb valimiste võitjana teha valitsust moodustades kompromisse ka neil suurtel teemadel, mida valija pühapäeval peetud Eduskunta valimistel häält kasti lastes määravaks pidas – ennekõike keskkonna- ja maksuküsimustes.

Soome majandusel on viimastel aastatel läinud hästi. SKP elaniku kohta on Eurostati andmetel viimase nelja aasta jooksul kasvanud 37600-lt 42 300 eurole, olles Luksemburgi, Iirimaa, Taani, Rootsi, Hollandi ja Austria järel Euroopa Liidus seitsmes. Ostujõudu arvestades moodustas Soome SKP elaniku kohta mullu ELi keskmisest 109 protsenti. Ometi karistas valija peaminister Juha Sipilä parteid viimase saja aasta halvima tulemusega: vaid 13,8 protsendi valijate toetuse pälvinud Keskerakond kaotas parlamendis kolossaalsed 18 kohta.

Meie põhjanaaber on majanduslikult edukas riik, õnnelike kodanikega heaoluühiskond. Kuid see on ka vananev ühiskond, kus suurem pension ei pruugi elukalliduse tõttu tagada paremat elu, üha teravamad on omastehoolduse probleemid. Vana kooli põhimõte poliitikas, et valitsus, mis tõstab õlle hinda, ei püsi, kehtib Soomes pigem valitsuse kohta, mis heaoluühiskonna põhimõtteid muudab. Sote ehk valitsuse sotsiaal- ja tervishoiureformi eesmärk oli erasektorit kaasates saavutada valdkonna efektiivsem majandamine, kärpides 2029. aastaks avaliku sektori kulutusi 3 miljardi euro võrra, see aga kukkus Sipilä valitsusel läbi.