Jäta menüü vahele
Artikkel
- Juubel
- Äripäeva reklaamitoimetus
- 8. veebruar 2018 kell 8:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.Juubel: Veerandsada aastat kvaliteetseid istikuid
Haljastuses on Kanepi Aiand tuntud tegijaFoto: Kanepi AiandTänavu 25. sünnipäeva tähistav Kanepi Aiand peab oma toodangu juures olulisimaks kvaliteeti.
Kanepi Aiand on pereettevõte,mis tähistab tänavu25. tegutsemisaastat.Kanepi Aiand alustas tegevust1993. aasta aprillis endise kolhoosi aiandi baasil.Esimestel tegevusaastatel kasvatas ettevõte peamiselt nelke, kurke ja tomateid. Aastast 1998 tegeleb aiand istikuäriga.Aasta 2002 tõi kaasa formaalse muudatuse – seni tegutsenud FIE formaat asendus OÜga.2002. aasta tõi kaasa esimese suurema haljastustellimuse – Kanepi Aiand võitis riigihankekonkursi Tartu linna lillehaljastuse loomiseks.Kanepi Aiandilt onhaljastusprojekte tellinud peaaegu kõik suuremad Eesti linnad (lõunast põhja poole: Värska, Valga, Võru, Antsla, Põlva, Tõrva, Räpina, Kanepi, Otepää, Elva, Tartu, Tartu Ülikool, Maaülikool, Jõgeva, Olustvere, Türi, Paide Rapla, Tapa, Rakvere, Narva, Saku, Saue, Keila, Haapsalu, Kärdla, Tallinn, Tabasalu).Aiand toodab ja müüb rohkem kui 430 000 istikut aastas.Kanepi Aiand kuulubviie Eesti suurima istikuäri hulka.Kanepi Aiand omab omakorda kahte osakonda, Kanepi aiand ja Põlva aiand.
Üks oluline moment, miks pika ajalooga aiand on omas valdkonnas edu saavutanud, on just see, et istikud, mida kliendile pakutakse, on tugevad ja terved.Ettevõtte juhi Margus Vahtramäe sõnul algab Kanepi Aiandis järgnevaks hooajaks ettevalmistuste tegemine tavapäraselt juba eelmise aasta juulis – siis alustatakse võõrasemade seemnete tellimisega, mis on ühtlasi esimene kultuur, mille taimi kevadel müüma hakatakse. Esimesed külvid said selgi sügisel mulda augustis-septembris. Sellele järgnesid juba talvised toimetused.Kõige kiirem taimetellimuste esitamise aeg oli aiandirahva jaoks oktoobris-novembris – ikka selleks, et uuel hooajal saaks klientidele pakkuda võimalikult rikkalikku sordivalikut. „Pooled taimed tulevad meil seemnetest, ülejäänud kasvatame pisikestest pistikutest, mille tootja on eelnevalt juba ära juurutatud,“ selgitas Vahtramäe. Kust need tulevad? „Oi, igalt poolt... Hollandist, Saksamaalt, Poolast. Osa ka Aafrikast ja Lõuna-Ameerikast.“Sordivaliku mitmekesisuse puhul järeleandmisi ei tehta. „Tuleb kasvatada ka seda, mida teised ei taha kasvatada. Kui teised ei kasvata, siis Kanepi Aiand ikka kasvatab,“ selgitas Vahtramäe ettevõtte põhimõtet.Start on kevadelaktiivne uute seemnete külvamine taimede ettekasvatamiseks, mille õitsemapuhkemine ning müük mõned kuud hiljem tähistab aiandis uue hooaja algust. „Me töötame koos valgusega. Talvel on ehk kuus-seitse tundi valget aega, siis saab teha rahulikke kontoripäevi. Mida kevade poole, seda enam hakkab tempo kiiremaks kruvima,“ rääkis Vahtramäe. Aiandi kõige aktiivsem aeg on aprillist juulini, mil töö käib seal pea ööpäev ringi. Et seda hooaega hoomata, siis võib öelda, et kaks kolmandikku aasta käibest teenib aiand kolme kuuga. Taimede arv on Kanepi aiandis aastas kusagil 430 000 istikut – köögiviljataimed, suvelilled, püsililled, potililled ning need kõik need peavad klientideni jõudma.Umbes kuuskümmend protsenti Kanepi Aiandi klientidest on eraaednikud. Ülejäänud nelikümmend protsenti aiandi käibest moodustavad haljastusprojektid erinevatele omavalitsustele ning ettevõtetele. „Oleme võtnud suuna sinnapoole, et tegeleme haljastusega aina rohkem. Lähemates linnades teeme kõiki töid ise, istutame ja hooldame. Kaugematesse linnadesse saadame taimed ning kui vaja, siis nõustame ja aitame istutusskeeme teha,“ rääkis Vahtramäe. Suur hulk haljastuslepinguid kinnitatakse ära juba jaanuaris, mais algab aeg, mil kokkulepitu teoks teha.Innovatiivsed projektidKuna Kanepi Aiand soovib olla innovatiivne firma, mis ei karda uusi asju katsetada, siis on aiand koostööpartneriteks mitmetele projektidele, mis on seotud lillekasvatuse parendamisega Eestis laiemalt. Koostöös Maaülikooli teadlastega teeb aiand näiteks biopreparaatide katsetusi – ehk uurib teisisõnu, kas ja kuidas mõjutab biovahendite kasutamine just suvelillede puhul nende tootmisprotsessi, kvaliteeti ja müügiedu. Samuti teeb aiand igal aastal kahe erineva suvelilleliigiga sordivõrdluskatseid, et selgitada, milliste tootjate sordid Eesti tingimustes paremini vastu peavad ja kõige paremaid tulemusi näitavad.„Oleme võtnud Kanepi Aiandis suuna olla väiksematele aianditele teenäitaja, mida ja kuidas võiks teha. Teeme koostööd Maaülikooli ja Räpina aianduskooliga. Alati, kui kellelegi on küsimusi või probleeme, oleme ikka nõus konsulteerima ja aitama,“ rääkis Vahtramäe.Olulisim, mida Kanepi Aiand istikute puhul silmas peab, on taimede kvaliteet. „Meie soov on pakkuda võimalikult kvaliteetseid taimi. Taimed peavad välja nägema tugevad, terved ja ilusad võimalikult kaua ka kliendi juures, mitte ainult ostuhetkel. Näiteks Tartu raekoja platsis me võtame haljastuse maha alles hilissügisel ja siis taimed tihti veel õitsevad,“ rääkis Vahtramäe.- Hetkel kuum
Mark Gerassimenko: lahendame KOVide rahastuse riigieelarvest sentigi kulutamata!
Võiksime kopeerida Soome süsteemi, kus tulumaks jaguneb üleriigiliseks ja kohalikuks tulumaksuks, kirjutab Mark Gerassimenko arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Võiksime kopeerida Soome süsteemi, kus tulumaks jaguneb üleriigiliseks ja kohalikuks tulumaksuks, kirjutab Mark Gerassimenko arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Müller: intressimäärade tõstmine jätkub, kuid suurem osa on juba seljataga
Intressi tõstmistega veel keskpangad Eesti Panga juhi Madis Mülleri sõnul lõpetanud ei ole. Samas möönas ta, et suurem osa tõusust peaks olema juba seljataga ja inflatsiooni teise laine saabumist ta tõenäoliseks ei pea.
Intressi tõstmistega veel keskpangad Eesti Panga juhi Madis Mülleri sõnul lõpetanud ei ole. Samas möönas ta, et suurem osa tõusust peaks olema juba seljataga ja inflatsiooni teise laine saabumist ta tõenäoliseks ei pea.
Liitu Äripäeva uudiskirjaga, mis toob sinuni iga päev olulised majandusuudised!
Krüptobörs Binance läheb USA reeglite eiramise eest kohtusse
USA järelevalveorgan CFTC andis maailma suurima krüptobörsi ja selle juhid Chicagos kohtusse kauplemisreeglite pikaajalise eiramise eest.
USA järelevalveorgan CFTC andis maailma suurima krüptobörsi ja selle juhid Chicagos kohtusse kauplemisreeglite pikaajalise eiramise eest.
Reaalajas börsiinfo
Palgatööl läbipõlenud viljandlane lõi ettevõtte: saan nüüd teha seda, mida naudin
Palgatööd tehes läbipõlenud muusik ja literaat Üllar Priks ehk Myrakas teeb Viljandis esimesi samme ettevõtjana.
Palgatööd tehes läbipõlenud muusik ja literaat Üllar Priks ehk Myrakas teeb Viljandis esimesi samme ettevõtjana.
Juht laveerib coach'i rollis tundliku infoga
SEB Baltikumi jaepanganduse juht Eerika Vaikmäe-Koit räägib Äripäeva raadios, millistest põhimõtetest ta lähtub, astudes ettevõtte sees coach'i rolli. „Piir eetilise ja ebaeetilise vahel on seal minu arust õhuke,“ tõdeb ta.
SEB Baltikumi jaepanganduse juht Eerika Vaikmäe-Koit räägib Äripäeva raadios, millistest põhimõtetest ta lähtub, astudes ettevõtte sees coach'i rolli. „Piir eetilise ja ebaeetilise vahel on seal minu arust õhuke,“ tõdeb ta.
"Venelased ei peaks mitte üksnes kaotama, vaid ka nägema, et kuningas on alasti" Suur intervjuu Kiievist!
Majandusteadlane Tõmofi Mõlovanov ei usu, et Venemaa muutub enne, kui see on lagunenud. Kiievis Äripäevale antud intervjuus ütleb ta siiski, et Ukraina selle sõja võidab.
Majandusteadlane Tõmofi Mõlovanov ei usu, et Venemaa muutub enne, kui see on lagunenud. Kiievis Äripäevale antud intervjuus ütleb ta siiski, et Ukraina selle sõja võidab.
KÜSITLUS | Millised küberründed on teie firmat tabanud, mida olete neist õppinud?
Äripäev otsib õpetlikke juhtumeid. Näiteks sai üks Eesti tööstusfirma oma pikaajaliselt koostööpartnerilt Šveitsis e-kirja koos arve ja teatega arveldusarve muutumisest. Eesti raamatupidaja tasus lisatud arve ja üllatus, kui Šveitsist tuli peagi meeldetuletus laekumata arve kohta. Nii kaotati küberpetturitele 5-kohaline summa.
Äripäev otsib õpetlikke juhtumeid. Näiteks sai üks Eesti tööstusfirma oma pikaajaliselt koostööpartnerilt Šveitsis e-kirja koos arve ja teatega arveldusarve muutumisest. Eesti raamatupidaja tasus lisatud arve ja üllatus, kui Šveitsist tuli peagi meeldetuletus laekumata arve kohta. Nii kaotati küberpetturitele 5-kohaline summa.
Nädala raadiohitid: teekond finantsvabaduseni ja USA panga kokkuvarisemine
Lõppenud nädala enim kuulatud saated võtsid vaatluse alla investorite teekonna finantsvabaduseni, Silicon Valley Banki kokkuvajumise tagajärjed, Elmar Vaheri skandaali, Tallinna Kaubamaja Grupi tuleviku ja koalitsioonikõnelused.
Lõppenud nädala enim kuulatud saated võtsid vaatluse alla investorite teekonna finantsvabaduseni, Silicon Valley Banki kokkuvajumise tagajärjed, Elmar Vaheri skandaali, Tallinna Kaubamaja Grupi tuleviku ja koalitsioonikõnelused.
Küpsised
Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.
- Luban kõik
- Ainult vajalikud
- Muudan eelistusi