Firetek: tuleohutussüsteemid on viimane asi, mille pealt kokku hoida!

Tuleohutussüsteemide projekteerija ja müüja Firetek OÜ tegevus sai alguse 20 aastat tagasi, kui päästeametis töötavad mehed mõtlesid viia tuleohutuse uuele tasemele ning hakata tegelema vastavate seadmete maale toomise ning müügiga. Ajapikku on ettevõttest kasvanud oma valdkonna liider, kes projekteerib, ehitab ja hooldab enamikku Eesti suuremate äriprojektide tuleohutussüsteeme.

Firma tegeleb tuleohutuse ja tulekustutusvahendite müügi ja hooldusega  Foto: Indrek Susi

„Töötasin päästeametis operatiivkorrapidajana ja sealt kõrvalt pidasin aastaid väikest kauplust, mis teenis suhteliselt hästi. Aga samal ajal käis sõber peale, et hakkame tuleohutustoodetega äri ajama. Ma ei saanud aru, kellel neid kustuteid vaja on, kuid kui suured kaubanduskeskused hakkasid arenema ning pisikesi poode järjest suleti, tekkis vajadus uue tegevuse järele,” meenutab ettevõtte üks asutajatest, omal ajal Leningradi ja Moskva kõrgema tuletõrje-tehnilise kooli lõpetanud Georg Kangur. Fireteki teine omanik on Dmitri Tkatšenko.

Fireteki esimene kauplus asus Tallinnas Narva maanteel, kus tegutseti seitse aastat. Alguses müüdi põhiliselt tulekustuteid ja voolikuid, kuid kui Eesti riigis algas suurem äritegevus, hakati aktiivselt kaasa lööma erinevate rajatiste ja hoonete tuleohutuse projekteerimises ning ehitamises. Näiteks Firetek on aktiivselt osalenud Sillamäe, Paldiski, Muuga kütuseterminaalide tuleohutuse tagamisel. Ettevõtte põhiline tööpõld ongi Harjumaa ja Ida-Virumaa, vähemal määral ka Pärnumaa.

„Äri arenes väga kiiresti ning saime aru, et meie insenertehnilised oskused on unikaalsed ning suutlikkus mõelda välja erinevatele tööstustele, kaubanduskeskustele ning muudele äriühingutele toimivaid ja kõigile nõuetele vastavaid tuleohutusalaseid lahendusi ongi meie tugevus,” sõnab Kangur. „Koolitame oma inimesi pidevalt, oleme kursis seadusandlusega ning kõige uuemate tuleohutusalaste lahendustega. Kui enamik sama valdkonna ettevõtteid ehitab süsteeme projektide alusel, siis meie teeme kõik algusest lõpuni: nõustame, projekteerime, ehitame, hooldame.”

Täna töötab Firetekis 55 inimest ja pidevalt värvatakse olemasolevatele lisa. Kuna Eestist on raske oskustöölisi leida, palgatakse meelsasti ka inimesi Valgevenest ja Ukrainast, keda firma omanikud väga kiidavad: „Meil on tööl 6 valgevenelast ja 7 ukrainlast, kes on tööandja vaates väga tublid, sest nemad tulevad Eestisse tööd tegema ning soovivad pigem teha rohkem ja kiiremini, et koju puhkusele saada. Aga muidugi on ka kõik meie ülejäänud kollektiiv kiitust väärt! Meil töötavad inimesed ka perekonniti – näiteks on tööl abikaasad ning isa ja poeg. Kollektiiv on püsiv, osa inimesi on meiega juba 18–19 aastat.”

Tuleohutussüsteemide kontroll peaks olema kindlustusseltside kätes

Fireteki omanike sõnul on ohtlik tänane riigi idee üha rohkem anda tuleohutuse eest vastutus erakätesse. „Erasektori esindajana näen, kuidas meie inimeste mentaliteet on tuleohutuse pealt kokku hoida. Ollakse õnnelikud, kui saab mõnest süsteemist loobuda. Eks see meie praegune tuleohutuse tagamise süsteem on pärit nõukogude ajast, mil kõik oli riiklik ja päästeameti roll oligi olla järelevalvaja. Täna on olukord muutunud ning riigi vara on läinud erakätesse,” räägib Kangur, kelle meelest võiks võtta õppust mujalt Euroopast. „Paljudes riikides on seadus, et sarnaselt sõidukitega peab olema kindlustatud ka kinnisvara ning tuleohutust kontrollivad kindlustusseltsid. Kui ettevõte ei soovi kustutussüsteemi projekteerida ja ehitada, maksab ta aastas näiteks 100 000 eurot rohkem kindlustusmakset. Kes soovib makseid vähendada, rajab süsteemid.”

„Täna ei tunne aga kohalikud kindlustusseltsid kindlustusobjektide vastu suurt huvi. Näiteks Euroopa Liidu suured kindlustusseltsid, mis tegutsevad ka Eestis, kindlustades välisinvestorite poolt rajatud ettevõtteid, teostavad enne kindlustuslepingu sõlmimist tõhusat tuleohutuse kontrolli. Hindavad riske, esitavad oma nõudeid. Objekti omanikul on valik, kas viia oma objekt tuleohutuse nõuetega vastavusse ning olla kindel, et kui midagi peaks juhtuma, siis probleeme välja maksmisega ei teki. Meie kohalikud seltsid aga reeglina seda ei tee, ent kui juhtubki tulekahju ja on vaja raha välja maksta, tihtipeale hakatakse aktiivselt tööle väljamaksetest loobumise nimel. See ei ole õige,” nendib Kangur.

Firetek OÜ asutaja ja juht Georg Kangur  

Firetek pakub muide ettevõttele ka tuleohutusauditi tegemist, kui klient tahab teada, mis olukorras tema kinnisvara on ning milliseid samme peaks ohutuse seisukohast ette võtma. „Kahjuks liigutama hakatakse enamasti ikkagi alles pärast päästeameti ettekirjutisi, sest ei mõisteta asja tõsidust. Meie kohalik õnn ja õnnetus on see, et meil ei ole juhtunud ühtegi väga suurt tulekahju, nagu on olnud Inglismaal ja Venemaal, mis paneks inimesi mõtlema. Aga päästeamet on ülekoormatud ega jõua igale poole kontrollima ja ettekirjutusi tegema.”

Tuleohutusekspertide koostöö päästeametiga võiks olla oluliselt ulatuslikum

Täna on olukord selline, et päästeamet vaatab läbi eelprojektid ning annab tuleohutuse osas lõpliku hinnangu. Tegelikult eelprojektides kirjeldatakse ainult kavatsusi, konkreetseid lahendusi ei pakuta. Nende lahendamine on juba põhi- ja tööprojekti teema, mida päästeamet kahjuks kontrollima vajalikuks ei pea. See puudutab ka ehitatavate hoonete ja rajatiste vaheülevaatusi. „Väikeste objektide suhtes on see vastuvõetav, kuid suurte objektide puhul nagu kaubanduskeskused, tootmised oleks oluline maksimaalne turvalisus. Aga kas nende tuleohutus on ikka kõikvõimalikul juhul kontrollitud?” tunneb Kangur muret. „Arendajad sooviksid pigem „nähtamatute” asjade pealt kokku hoida ja panustada disaini. Kahjuks liiga sageli kuuleme, kuidas ehitaja on läinud kaasa arendaja soovidega kasutada soodsamaid lahendusi. Ja inspektoreid, kes projektide vastu tõesti huvi tunnevad ning vaheülevaatusi teostavad, kritiseeritakse, rääkides, et see pole päästeameti asi. Mis on minu jaoks arusaamatu. Kui tõhusat kontrolli pole, pole ka tuleohutust.”

Tema sõnul oleks siin väga positiivne päästeameti ja erasektori koostöö, kus päästeamet usaldaks vaheülevaatuste tegemise näiteks tuleohutusspetsialistidele ja -ekspertidele. Viimaseid on Eestis ligi 20. „Sisuliselt võiks ekspert olla abiks nii kliendile kui ka päästeametile. Hetkel aga süsteem on üles ehitanud nii, et ekspert töötab tihti päästeameti vastu, et leida normatiivides vastuolusid, eesmärgiga langetada tuleohutusnõudeid ja hoida kokku tellija raha. Ehk see, kes maksab, see tellib. Ent see käib kõigi meie ohutuse arvelt! Pigem võiks eksperdid kaasata päästeameti „poolele”, kus oma ala tipud uute majade projekteerimises tegeleksid kontrolli ja konsultatsioonidega, et reaalsetel päästeinspektoritel vähem bürokraatiaga tegemist. Vaheülevaatuste tegemisele võiks ka eksperte kaasata, kes töötaksid päästeinspektoriga ühel eesmärgil ning oleksid talle abiks. Nemad peaksid kohtlema tuleohutust ühte moodi ning et ei tekiks olukorda, kus inspektor peaks peale ehitaja veel eksperdiga vaidlema. See annaks võimaluse vaadata kõigil kolmel osapoolel ühes, tuleohutuse tõstmise suunas!”

Kuidas töötab tuleohutussüsteem?

Selleks, et hoone kasutaja tunneks end ohutult, peavad hooned ja rajatised olema normide kohaselt projekteeritud ning neid tuleb hiljem korralikult kontrollida ja hooldada. Tule­ohutuse tagamine algab juba hoone projekteerimise käigus: et hoone ehitataks õigetest materjalidest, oleks õige tulepüsivusklassiga ning evakuatsiooniteed oleksid täpselt välja arvutatud. Kuna tulekahju puhkedes kaob hoonest enamasti elekter, peavad tuleohutuspaigaldised ja evakuatsiooniteed olema märgistatud valgustitega, mis põleksid teatud aja ka pärast pinge kadumist.

Hoonetele nähakse ette automaatsed kustutussüsteemid, millest levinuimad on sprinklerlahendus. See toimub loogikal, et teatud temperatuuril lõhkeb süsteemis olev ampull ning surve all olev torustik hakkab vett pritsima. Mida suurem on tulekahju, seda rohkem sprinklereid rakendub. Ent siin tuleb lähtuda ruumi spetsiifikast, näiteks alajaamades ja serveriruumides, kus vesi võib seadmeid kahjustada, tuleb kasutada gaasikustutussüsteeme. Need omakorda ei ole aga inimese organismile ohutud ning tohivad tööle hakata alles siis, kui ruum on inimestest vabastatud.

Kustutussüsteemid jagunevad kaheks: mehaanilised osad (torud ja pumbad) ning automaatika. Kuna süsteem peab töötama automaatrežiimis ja ka sel ajal, kui kasutaja ei viibi hetkel hoones, peab süsteem olema ehitatud ise tuld avastavaks ning kustutavaks. Tulekahju avastussüsteemiks on reeglina dubleeritud andurid, mis on seotud juhtimiskilpidega. Kui mõlemad andurid tuvastavad tulekahju, avanevad siibrid, pumbad lähevad tööle ning saadetakse signaal toimuvast tulekahjusignalisatsiooni süsteemi, et inimesed teaksid, mis toimub ning jõuaksid vajadusel evakueeruda. Samuti on oluline teatada juhtunust ka päästeametile.

Hetkel kuum