Majandustulemused
Ainult tellijale

Õlletootja Põhjala kukkus kahjumisse, suletakse Nõmme pruulikoda

Põhjala pruulikoda Noblessneris, esimese uue õlle villimine uues pruulikojas. Sinna kolides sõlmis pruulikoda tavatult pika ehk 15aastase üürilepingu.  Foto: Liis Treimann

Põhjala Brewing AS teenis eelmisel aastal 2,39 miljoni eurose käibe juures 140 000 eurot kahjumit. Aasta varem teenis ettevõte 142 000 eurot puhaskasumit.

Ettevõtte juht Enn Parel ütles, et laienemisplaanide tõttu on Põhjala pruulikoda pidanud tegema mitmeid investeeringuid ning see viis brutomarginaali vähenemiseni. Viimast põhjustas ka riigi aktsiisipoliitika.

„Saime eelmisel aastal sama suure kahjumi kui oli kasum üle-eelmisel aastal,“ nentis Parel. „Puhaskahjum on tingitud omakapitali restruktureerimislaenuga, mis kannab intressi, aga juba 2020. aastast saame ilmselt nina vee peale,“ oli ta lootusrikas.

Majandusaasta aruandes selgitab ettevõte, et kahjum oli põhiliselt tingitud suurenenud finantskuludest, mida kanti seoses uue pruulikoja rajamiseks võetud panga- ja konverteerivate laenudega. Uue pruulikoja projekti alustati 2016. aastal, Noblessneri sadamalinnakus paiknev pruulikoda sai valmis eelmise aasta detsembris. Kahjumisse kukuti hoolimata PRIA-lt saadud poole miljoni euro suurusest mikro- ja väikeettevõtjate toetusest, mida kasutati investeeringuteks.

Suur strateegiline viga

Võrreldes aasta varasemaga kasvas müügitulu 9,2%, samas kui aasta varem kasvas õlletootja käive 23,6%. "Käibe kasvu aeglustumise põhjustas tootmisvõimsuse ammendumine Nõmme pruulikojas," põhjendab ettevõte. Nõmme pruulikoda plaanitakse sel aastal sulgeda ning vanad pruulimisseadmed maha müüa.

Parel tunnistas, et kuigi eelmisel aastal suudeti teha 2,4 miljonit eurot käivet ja kasvati pea 10 protsenti, oleks potentsiaali olnud palju rohkem. „Meil oli tootmisvõimsus otsas, me ei suutnud toota nii palju kui nõudlust oli,“ tunnistas ta.

Kõige suuremaks strateegiliseks veaks nimetas Eesti turul lipulaevaks oleva Põhjala pruulikoja juht Enn Parel seda, et alguses rajati liiga väike pruulikoda. „Meid hoiatati, et ärge tehke liiga väikest, aga me ei kuulanud seda ning püüdsime nii pidevalt tootmise pudelikaelu likvideerida,“ nentis ta Äripäeva raadio saates „Läbilöök“, kuid sõnas, et nüüd on need mured murtud ning tootmine on kolitud uutesse ruumidesse Noblessneri kvartalis.

Käibe kasvatamisel pööratakse Pareli sõnul nüüd tähelepanu müügile, turundusele ja jaotusvõrgule. Pruulikoja miinimumeesmärgiks on sel aastal tootmismahu 100protsendiline kasvatamine. „Peame järjest rohkem pöörama end näoga kliendi poole, seni pole me palju saanud seda teha – oleme pruulinud seda, mis pähe tuleb ja selle turule paisanud, selleks et mahtu kasvatada, peame aga rohkem kuulama, mida turg tahab,“ rääkis Parel.

Põhjala Brewing ASi omanikud

Bracino OÜ (23,92%) ehk Tiit Paananen

Parel Investeeringud OÜ (23,42%) ehk Enn Parel

Peeter Keek (21,74%)

Strono OÜ (11,14%) ehk Gren Noormets

Allikas: Äripäeva Infopank

Nii ollakse üha rohkem panustamas heledatele õlledele, samas kui senine kuulsus on baseerunud tumedatel. Sel aastal loodetakse välja tulla oma esimese Pilsneriga.

Omamoodi katsumuseks on Eesti seaduste mõistes suurtootjaks muutumine, mis tähendab senisest kõrgemat aktsiisimäära. Parel toob välja, et kui Eestis loetakse suurtootjaks 600 000 või enama liitri tootja aastas, siis Soomes on see piir 15 miljonit liitrit ning Euroopa Liit võimaldaks selle piiri nihutamist isegi 20 miljoni liitrini aastas. „Kui sel aastal suudame kogu oma tootmisvõimsuse ära kasutada, jääme ikkagi 70 korda väiksemaks kui Saku, see vahe on tohutult suur ning on äärmiselt kummaline, et satume aktsiisiseaduse mõistes rahvusvaheliste kontsernidega samale pulgale,“ sõnas Parel. Rahaliselt tähendab see brutomarginaali vähenemist.

Hinda seejuures ei tõsteta, kuna see pidurdaks väikepruulijate toodangu kultuuri arendamist. „Meie suund on sinnapoole, et väiketootjate õlled muutuksid tarbijale taskukohasemaks ning nad ei larbiks masstoodangut endale sisse,“ ütles Parel. „Veini osas on see murrang toimunud, et enam ei osteta kõige odavamat, vaid vaadatakse kvaliteeti.“

Üha enam keskendub ettevõte ekspordile, moodustades nüüdseks kaks kolmandikku müügitulust. Eksportturgudest olid suurimad Soome, Prantsusmaa ja Hiina, kellele järgnesid Holland ja USA. Kokku eksporditi 30 riiki. Õlut toodeti aastaga 570 000 liitrit. Tänavu toodetakse tõenäoliselt juba üle 600 000 liitri käsitööõllesid, mis muudab selle väiketootjast suurtootjaks.

Enn Pareli kolm edu nippi

1. Eristu. Ettevõtmine sai alguse 2011. aastal, mil õllesõpradest asutajad, kes olid käinud ka mitmetel õllereisidel ning õppinud ise kodus pruulima, otsustasid oma teadmisi ärina realiseerida. Seejuures pandi rõhku eristumisele ning toodi turule täiesti uudne tehnoloogia. „Seni oli tehtud vaid lager tüüpi õllesid, meie alustasime pinnakääritusõlledest ja oleme selle juurde jäänud,“ rääkis Parel.

2. Mõtle suurelt. Samal ajal mõeldi pidevalt suurelt ning peeti hoolimata turul valitsevast tihedast konkurentsist silmas oma toodangu piiri taha viimisest. „Euroopas on käsitööõllede turg 5-10 protsenti, USAs 13-15 protsenti, see on nišitoode ja selleks, et edukalt toimetada, peame olema väga head, oleme oma toote kvaliteedi osas väga nõudlikud ja selle järgi meid teatakse,“ märkis Parel. „Me valame väga palju õlut ära – kui asi ei tule välja nii nagu plaanitud, siis me ei ilusta seda, ega ürita sellest lahti saada, vaid avame kraani ja laseme kanalisse, meil on väga tugev orienteeritus tootearendusele.“

3. Meelita hea töötaja. Põhjala kasvu seisukohalt oli võtmetähtsusega, et neil õnnestus enda juurde meelitada tänane peapruulmeister, kogenud šotlane Chris Pilkington. „Tema tõi meie ettevõttesse tõelise know how, me ise olime pigem kodupruulijad ja asjaarmastajad, kuid tema tulek võimaldas meil põhimõtteliselt 3-4 aastat oma arengus edasi hüpata,“ sõnas Parel. Eestisse tulek oli võit ka Pilkingtoni jaoks, kes tegi samuti oma karjääriredelil suure hüppe, saades juba 25aastaselt peapruulmeistriks ning Põhjala partneriks.

„Saime aru, et selleks, et teda enda paati saada, peame tegema pakkumise, millest ta ei saa keelduda, kutsusime ta Tallinnasse, andsime osaluse ettevõttes, maksame talle sama palju palka, kui ta oli varem harjunud saama ning tegime ta peapruulmeistriks.“ Pilkingtonist saadud kasu ei seisne Põhjala jaoks mitte ainult oskusteabest, vaid aitas nende toodangu ka piiride taha. „Chrisi kaudu tuli kaasa suhteid teiste pruulijatega ümber maailma ja nii käisime näiteks Barcelonas külas ühel pruulikohal, kes oli meiega samad pruulimisseadmed hankinud,“ sõnas Parel. „Saime nendega kiiresti sõpradeks ja nii hakkasid kontaktid tekkima, Hispaaniast sai meie esimene eksporditurg.“

Pruulikoja juht Enn Parel käis hiljuti Äripäeva raadios rääkimas väiketootjate võludest ja valudest, mida saab kuulata siit.

Hetkel kuum