- OMX Baltic−0,04%302,02
- OMX Riga0,02%893,1
- OMX Tallinn−0,01%2 069,25
- OMX Vilnius0,33%1 201,53
- S&P 5000,52%6 204,95
- DOW 300,63%44 094,77
- Nasdaq 0,47%20 369,73
- FTSE 100−0,25%8 738,92
- Nikkei 225−1,24%39 986,33
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%92,75
- OMX Baltic−0,04%302,02
- OMX Riga0,02%893,1
- OMX Tallinn−0,01%2 069,25
- OMX Vilnius0,33%1 201,53
- S&P 5000,52%6 204,95
- DOW 300,63%44 094,77
- Nasdaq 0,47%20 369,73
- FTSE 100−0,25%8 738,92
- Nikkei 225−1,24%39 986,33
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%92,75
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Juhtkiri: hinnalangus viib majanduskasvule
Statistikaamet teatas eile, et ehitushinnad on langenud juba viis kvartalit järjest, 2008. aastal püstitatud tipptasemega võrreldes juba üle 12%.
Tööjõu ja materjalide hinnad on langenud koguni 2006. aasta hilissuve tasemele - seega on taas käes ehitamiseks sobivad ajad. Hinnalanguse peamiseks põhjustajaks on tööjõu odavnemine, kuid langenud on ka ehitusmaterjalide ja -masinate hinnad. Tööjõu ja ehitusmaterjalide hinnad on langenud koguni 2006. aasta hilissuve tasemele.
Äripäeva arvates on taas käes ehituseks sobilikud ajad. Ning arvestades, et ka meie pangad on taas laenukraanid lahti keeranud, võiksid kõik, kes seni oma majast unistanud, vaikselt end juba liigutama hakata.
Tõsi, odavad hinnad on paljude meelest ohtlikud. Näiteks ehitusfoorumites sõna võtvad eksperdid jagunevad kahte leeri.
Ühed ütlevad, et suurim hinnalangus on tingitud sellest, et alltöövõtjate hinnapakkumistest jäetakse välja riigimaksud, et objektidel töötavad n-ö illegaalid ehk töötud ning et tagasi on ümbrikupalkade aeg. Nad väidavad ka, et kuna ehitusfirmade kasumid on minimaalsed, paneb see kahtluse alla ettevõtete jätkusuutlikkuse, mis omakorda loob ohu jääda ilma garantiitöödest.
Nende skeptikute sõnul on valdav osa igasugustes hankeportaalides tehtud pakkumistest alapakutud, et osalt ei kata pakkumised materjalide hindugi, rääkimata siis maksudest. Ning kuna sellises olukorras on ausat äri ajada väga raske kui mitte võimatu, siis püüavad ehitajad kokku hoida materjalidelt, näiteks kasutada betooni valmistamisel kehvemaid täitematerjale. Et kui tellija jaoks lõppkokkuvõttes hind küll langeb, siis seda kvaliteedi arvel.
Teised, need optimistlikumad, aga küsivad lihtsalt: kuidas see kvaliteet siis langeb, kui lihtsalt materjal ja tööjõud on odavamad, betoon on ju sama? "Et kui kaevasin buumi ajal augu (tööraha 100 krooni) ja valasin sinna betoonisegu hinnaga 500 krooni kantmeeter ja nüüd kaevan täpselt samas mõõdus augu (kuid tööraha on nüüd 75 krooni) ja valan sinna täpselt sama betooni, kuid seekord hinnaga 450 krooni kantmeeter, siis kuhu see kvaliteet kadus?" väidavad nad ning konstateerivad - "hindadest lasti lihtsalt õhk välja."
Äripäev ei saa siinkohal kindlalt väita ei üht ega ka teist. Nn sullereid ja optimeerijaid on igal elualal ja igal ajal, kindlasti ei saa nende (loodetavasti vähemuse) najal suuri üldistusi teha. Ühest küljest oleks justkui loogiline eeldada, et kui harjumuspärased sissetulekud ära kadusid, püütakse neid muul moel kompenseerida. Kuid me ei taha uskuda, et see nii massiline oleks, et see kogu riigi ehitussektori statistikat muudaks.
Kuid kindel on üks - üldine turuolukord on tellijale soodsas suunas liikunud ning arvatavasti seda hinnalangust väga kauaks ei jätku. Seega, kel sissetulekud kindlad ning ehitussoov olemas, see hakaku aga ehitajat valima. Annate sellega nii mõnelegi inimesele tööd ning aitate me majandusegi uuele tõusule.
Autor: 1185-aripaev
Enimloetud
4
Hommikuks olid aruande esitanud napilt enam kui pooled
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Hommikuks olid aruande esitanud napilt enam kui pooled
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele