Pigem seda viimast, sest tõele au andes, ei mäletagi, et Keskerakonna hierarhiat silmas pidades äärmiselt kõrgelt kodeeritud rahvasaadikud, oleksid nii otsesõnu parteiesimehe tagasiastumist nõudnud.
Muide, nelikut ja Savisaart ühendab üks tähelepanuväärne detail. Nimelt nii Savisaar kui Seppik, Laanet ja Varek on olnud siseministrid. Seetõttu mõistavad kõik väga hästi, tegelikult ka skandaali peategelane ise, et tõenäoliselt jälitustoimiku(te) alusel koostatud kaitsepolitsei raport on detailne, sõltumatu dokument, mille naeruvääristamine võrdub demagoogitsemisega. Parim kaitse on aga teatavasti rünnak.
Iseenesest ei oleks Keskerakonna järjekordses lõhenemises midagi enneolematut. 1995. aasta septembris puhkes Eestis lindiskandaal. Nagu ka praeguse parteirahastamise skandaali puhul, oli peategelane toonane siseminister Edgar Savisaar.
Asi päädis sellega, et selleaegne Tiit Vähi valitsus astus tagasi ning valitsusohjad haaras Reformierakond, mis on seal erinevates kooslustes püsinud siiani. Savisaar sillutas seega ise teed enda suurima oponendi, oravapartei võimuhaaramisele.
Teist korda lahkuti Keskerakonnast 2005. aastal. Seekord jätsid parteiga teiste seas hüvasti Peeter Kreitzberg – üks praegustest tippsotsidest -, Liina Tõnisson ja Sven Mikser, tänane sotside esimees. Neile, selleks ajaks juba väga staažikatele keskparteilastele, sai villand parteiesimehe juhtimisstiilist ning Euroopa Liidu vastalisusest.
Ent kas tippriigikogulaste Keskerakonnast lahkumise järel jääks keskparteil kevadiste valimiste ajal hääled saamata? Kindlasti mitte. Seppik, Varek, Laanet ja Ratas on venekeelse Savisaare valijaskonna seas sama tuntud kui keskmisele eestlasele Bonaire saar.
Kohalikel valimistel Lasnamäel üht intervjuud tehes ütles mulle üks noor vene valija vastuseks, miks ta Savisaarele hääle andis: „Edgar – eto naš tšelovek!“ Kuni Savisaar erakonna tüüri juures jätkab, ei ole noore vene valija sõnadele vaja midagi lisada.
*Kirikulõhe - Suur kirikulõhe ehk Suur skisma oli kiriku lõhenemine õigeusu ja katolikuks kirikuks 1054. aastal, kui Rooma paavst ja Konstantinoopoli oikumeeniline patriarh teineteist vastastikku kirikuvande alla panid.