- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Keskparteiline kirikulõhe
Ei ole midagi uut siin päikese all. Keskerakond eesotsas Edgar Savisaarega tüürib ilmselt järjekordse lõhenemise suunas.
Kirikulõhe* on küll sügav, aga seni, kuni kohati justkui fanaatilise usutunnistuse ehk keskpartei parteipileti omanikke juhib Savisaar, jõuab erakond ka peatsetel valimistel ligikaudu 30 kohaga riigikokku.
Tehes esmalt full disclosure (täieliku paljastuse - toim), ei kahtle siinkirjutaja hetkegi, et kaitsepolitsei on teinud väga head tööd ja loodetavasti tõkestab ka kõik edaspidised katsed Eesti riiki euromiljonite ja vene häältega ära osta, resoluutselt.
Kas on see Ain Seppikult, Kalle Laanetilt, Toomas Varekilt ja Jüri Rataselt väga hea etendus? Üks neist ju mõni aeg tagasi alles soojendas end Savisaare vasakul käel istudes ja kapot nende ebaõnnestunud „lutikaretke“ tõttu siunates. Või valmistab meeskvartett end ülikondi harjates ette uute erakondade horisonte vallutama?
Pigem seda viimast, sest tõele au andes, ei mäletagi, et Keskerakonna hierarhiat silmas pidades äärmiselt kõrgelt kodeeritud rahvasaadikud, oleksid nii otsesõnu parteiesimehe tagasiastumist nõudnud.
Muide, nelikut ja Savisaart ühendab üks tähelepanuväärne detail. Nimelt nii Savisaar kui Seppik, Laanet ja Varek on olnud siseministrid. Seetõttu mõistavad kõik väga hästi, tegelikult ka skandaali peategelane ise, et tõenäoliselt jälitustoimiku(te) alusel koostatud kaitsepolitsei raport on detailne, sõltumatu dokument, mille naeruvääristamine võrdub demagoogitsemisega. Parim kaitse on aga teatavasti rünnak.
Iseenesest ei oleks Keskerakonna järjekordses lõhenemises midagi enneolematut. 1995. aasta septembris puhkes Eestis lindiskandaal. Nagu ka praeguse parteirahastamise skandaali puhul, oli peategelane toonane siseminister Edgar Savisaar.
Asi päädis sellega, et selleaegne Tiit Vähi valitsus astus tagasi ning valitsusohjad haaras Reformierakond, mis on seal erinevates kooslustes püsinud siiani. Savisaar sillutas seega ise teed enda suurima oponendi, oravapartei võimuhaaramisele.
Teist korda lahkuti Keskerakonnast 2005. aastal. Seekord jätsid parteiga teiste seas hüvasti Peeter Kreitzberg – üks praegustest tippsotsidest -, Liina Tõnisson ja Sven Mikser, tänane sotside esimees. Neile, selleks ajaks juba väga staažikatele keskparteilastele, sai villand parteiesimehe juhtimisstiilist ning Euroopa Liidu vastalisusest.
Ent kas tippriigikogulaste Keskerakonnast lahkumise järel jääks keskparteil kevadiste valimiste ajal hääled saamata? Kindlasti mitte. Seppik, Varek, Laanet ja Ratas on venekeelse Savisaare valijaskonna seas sama tuntud kui keskmisele eestlasele Bonaire saar.
Kohalikel valimistel Lasnamäel üht intervjuud tehes ütles mulle üks noor vene valija vastuseks, miks ta Savisaarele hääle andis: „Edgar – eto naš tšelovek!“ Kuni Savisaar erakonna tüüri juures jätkab, ei ole noore vene valija sõnadele vaja midagi lisada.
*Kirikulõhe - Suur kirikulõhe ehk Suur skisma oli kiriku lõhenemine õigeusu ja katolikuks kirikuks 1054. aastal, kui Rooma paavst ja Konstantinoopoli oikumeeniline patriarh teineteist vastastikku kirikuvande alla panid.
Hetkel kuum
Autor: Kadri Paas, Anne Oja
Enimloetud
Viimased uudised
Selgus Mustamäe spaa osaluse hind
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele