Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    ÄP: Riigivõlakiri kuulutab riski

    Äripäev kirjutab tänases juhtkirjas, et pensionifondidega toimuv iseloomustab hästi võlakriisi tagajärgi: vastupidiselt senisele, ei ole ühegi riigi võlakiri enam riskivaba ning nii leiavad fondides sisuliselt aset hüpped vaid ühest riskist teise.

    Äripäev kirjutab täna taaskord, kuidas Eesti pensionifondid on riskivabade riigivõlakirjade asemel paigutanud rahad kasvavalt riskantsetesse. Kuid probleem ei ole mitte niivõrd valitud riikides, kui riigivõlakirjades laiemalt – need on muutunud üha enam turvalisest ja madala intressiga investeeringust kõrge tootlusega riskipaberiteks.
    Eesti pensionifondid on selles mõttes piltlikuks näiteks. Kui Kreeka, Portugali ja Iirimaa võlakirju Eesti pensionifondidest enam naljalt ei leia, siis nö uued paigutused on võlakriisi tingimustes osutunumas vähemalt sama riskantseteks. Nii moodustab Swedbank konservatiivseimas K1 fondis kriisi fookusesse nihkunud Itaalia võlakirjad koguni 10% kogu mahust. Ning kui Itaalia võlakirjade tootlused on juba 7% taluvuse ehk riskipiirilähedal, siis tema kõrval muutuvad üha riskantsemaks ka vankumatu ja kuulikindlana näivad. Nii ähvardab juba pikemat aega Prantsusmaa riigireitingut alanemine. Eile aga polnud investoritel piisavalt huvi isegi Saksamaa riigivõlakirjade vastu, mistõttu 35% neist jäi müümata. Teisisõnu, oleme olukorras, kus tuleb nõustuda makroanalüütik Hardo Pajulaga: kõik on võimalik ning vastupidine viitab eelkõige kujutlusvõime puudulikkusele.
    Riigivõlakiri tähendab riski.  Paradoksaalsel kombel võib nii praeguses olukorras konservatiivsest võlakirjafondist saada riskantsem rahapaigutus, kui mõõdukast aktsiafondist. See tähendab, et ühe teenusepakkuja konservatiivne pensionifond võib olla märkimisväärselt riskantsem kui teisel ning vastupidi, teise progressiivne fond samavõrra alahoidlikum esimese konservatiivsest. Teemal, et pensionifondide maski taga on peidus erinevad näod, kirjutasime ka pool aastat tagasi ning suurt muutust ei ole märgata. Pensionifondid ei ole enam mõõdetavad ainult alalhoidlikkuse ja äkilisuse skaalal, vaid võimalike riskide ja tootluste hindamiseks tuleb vaadata lähemalt ka pealispinna taha.
    Mis on alternatiiv? Isegi pealtnäha ühemõttelise otsuse tegemine, kas valida pikaajaliselt investeerimise aktsiad või võlakirjad, on keeruline, sest see sõltub usust, kas tulevik on vastavalt inflatsiooniline või deflatsiooniline. Kuid tulevikku üle poole aasta praegu keegi ennustada ei oska. Nii näibki, et pensionifondid hüppavad ühest ämbrist teise ja head alternatiivi pakkuda ei ole.Kuid see ei ole vältimatu paratamatus, sest esiteks saaksid Eesti pensionifondid palju rohkem ära kasutada oma eeliseid. Vastupidiselt suurtele Euroopa megafondidele, on Eesti pensionifondid väikesed ning saavad vajadusel kiiresti ja paindlikult oma rahapaigutusi muuta ilma, et see mõjutaks turgu. Kuid siin on pensionifondid end kahvlisse mänginud, kuna otseinvesteerimise asemel eelistatakse üha enam võlakirja- ja aktsiafonde. Teiseks, tasub kaalumist investeerimine ettevõtete võlakirjadesse, mis näivad olema turvalisemad. Näiteks USA suurfirmad nagu IBM, Wal-Mart, Johnson & Johnson müüvad tooteid, mida vajatakse, teenivad kasumit, on suure rahavooga ning tegutsenud oluliselt kauem kui nii mõnigi pensionifondide investeeringute top-5 kuuluv riik. Teisisõnu - isegi vaid halbade valikute hulgast saab teha parima.
    Autor: 1185-aripaev
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Keskpank võib tõsta intressi, aga enne paneb inflatsioonile käe ette jahtuv majandus
Sisetarbimise lõpp, uksed sulgevad tööstused ja investeeringute lakkamine võivad panna inflatsioonile käe ette enne, kui keskpanga intressitõusud jõuavad seda mõjutamagi.
Sisetarbimise lõpp, uksed sulgevad tööstused ja investeeringute lakkamine võivad panna inflatsioonile käe ette enne, kui keskpanga intressitõusud jõuavad seda mõjutamagi.
Jalgpalliajakirjanik: FIFA ja Aivar Pohlaku võim põhineb hirmul
Poliitik vastutab valija ees, eraettevõtte omanik ja juhid vastutavad kliendi ees, jalgpalli juhtimises selline süsteem puudub, nii üleilmselt kui Eestis, kirjutab jalgpalliajakirjanik Andres Must.
Poliitik vastutab valija ees, eraettevõtte omanik ja juhid vastutavad kliendi ees, jalgpalli juhtimises selline süsteem puudub, nii üleilmselt kui Eestis, kirjutab jalgpalliajakirjanik Andres Must.
Kanada esimese kuue kuu ülejäägiks kujunes 1,72 miljardit
Rahandusministeerium teatas reedel, et Kanadas oli 2022/23. eelarveaasta esimese kuue kuu eelarve ülejääk 1,72 miljardit Kanada dollarit ehk 1,29 miljardit USA dollarit.
Rahandusministeerium teatas reedel, et Kanadas oli 2022/23. eelarveaasta esimese kuue kuu eelarve ülejääk 1,72 miljardit Kanada dollarit ehk 1,29 miljardit USA dollarit.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Äripäeva kirjastus jagab kiirematele juhtimis- ja elutarkust poolmuidu
Ega tühi kott püsti seisa. Kui tunned, et sul on toss väljas või ulub kingikotis tuul, lase Äripäeva kirjastusel end aidata. Kui sind järgnevad raamatud ei kõneta, võta lahti kirjastuse e-pood, et sealt lihtsa vaevaga oma lemmikud ostukorvi laduda.
Ega tühi kott püsti seisa. Kui tunned, et sul on toss väljas või ulub kingikotis tuul, lase Äripäeva kirjastusel end aidata. Kui sind järgnevad raamatud ei kõneta, võta lahti kirjastuse e-pood, et sealt lihtsa vaevaga oma lemmikud ostukorvi laduda.
No pressure, Harmet! Ukraina lasteaia ehitamise aeg hakkas jooksma
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Haljala vald pani vallamaja oksjonile
Haljala vallavolikogu otsustas juba septembris, et majandusolude parandamise eesmärgil tuleb maha müüa kuus kinnisvaraobjekti. Nüüd on pakkumised avalikuks tehtud,
Haljala vallavolikogu otsustas juba septembris, et majandusolude parandamise eesmärgil tuleb maha müüa kuus kinnisvaraobjekti. Nüüd on pakkumised avalikuks tehtud,

Olulisemad lood

Uus ärikogukond ReStaffy aitab ettevõtetel kiirelt ja kvaliteetselt erinevaid teenuseid müüa ja sisse osta
Idufirma ReStaffy lõi rahvusvahelisel platvormi, kus ettevõtted saavad tasuta kuulutada, milliseid teenuseid või tööülesandeid soovivad nad teistelt firmadelt sisse osta (ingl keeles outsoursing) ja milliseid teistele hoopis müüa.
Idufirma ReStaffy lõi rahvusvahelisel platvormi, kus ettevõtted saavad tasuta kuulutada, milliseid teenuseid või tööülesandeid soovivad nad teistelt firmadelt sisse osta (ingl keeles outsoursing) ja milliseid teistele hoopis müüa.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.