Võlakriisi õiguslik lahendus sai valmis

Euroopa Liidu tippkohtumisel jõuti kokkuleppele eurotsooni räsiva võlakriisi tõrjumiseks sõlmitavate lepingute tekstides. Kriisi kordumise vältimiseks sõlmitav fiskaalleping ning Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamisleping on saanud lõpliku juriidilise kuju.

Esiteks on nn fiskaallepinguga tugevdatud juba 1993. aasta Maastrichti lepinguga kehtestatud põhimõtet, et üle kolmeprotsendilise eelarve puudujäägiga kaasnevad ELi sanktsioonid. Ainult et edaspidi ei ole liikmesriikide suurt enamust vaja mitte nende kehtestamiseks, vaid peatamiseks. Teiseks peavad liikmesriigid seadusandluses sätestama tasakaalustatud eelarve põhimõtte, st puudujääk ei tohi keskmises perspektiivis ületada 0,5% SKTst. Vastasel juhul saab Euroopa Kohtu otsuse järel seda mitte teinud liikmesriiki trahvida 0,1% SKTst. Kolmas olulisim säte puudutab kohustust vähendada riigivõlga, mis on üle 60% SKTst 5% võrra aastas. Kõigi nende sammude taga on selge soov vältida suuremahulist raha juurdetrükkimist, hoida hinnatõus kontrolli all ning euro tugev ja usaldusväärne.

ELi plaani õnnestudes euro kurss tõuseb ning Euroopa ühisraha osatähtsus reservvaluutana ning rahvusvahelistes arvelduste alusühikuna kasvab. On triljoni dollari küsimus, kas plaan õnnestub.