Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kaupmehed sörgivad turutrendidel sabas
Kui Euroopas nii edasi läheb nagu praegu, võtavad paljud poed sisse oma koha ajaloos. Mitte sellepärast, et majandusolud lähevad niivõrd kehvaks, vaid sellepärast, et jaekaubanduse loogika muutub kiiresti, kirjutab Eesti Posti logistikadivisjoni juht Ansi Arumeel.
Euroopa Komisjoni tellitud uuringust selgub, et Euroopa kaubandus kolib internetti. Näiteks meie lähiriikides Soomes, Rootsis ja Taanis, aga ka suurriikides Prantsusmaal, Saksamaal ja Suurbritannias on juba üle poole elanikkonnast käinud veebis ostlemas.
Üha iseenesestmõistetavamaks muutub see, et puhkusereisid ostetakse ja hotellid broneeritakse veebis. Inimesel mugav ja kaupmehel lihtne, sest kätte toimetada ei tule midagi.
Asi muutub keerulisemaks kaubagruppidega nagu riided, sporditarbed, raamatud ja majapidamisriistad. Need kõik tuleb kohale viia ning samas tagada ka ostja põhiõigus, milleks on sobimatu kauba tagastamine või ringivahetamine.
Hirmude maandamine. Internetis kauba ostmisel on inimeste peamine mure, kas nad saavad kauba kätte. Hirmu ületamisel on kaks võtmetegijat: kaupmees ise ja kauba kohaletooja. Üldiselt katsuvad inimesed riske maandada nii, et tellivad kauba kodumaiselt tootjalt, sest siis on ka kohaletoimetamisel vahelülisid vähem.
Eesti on esialgu veel pigem sabassörkija kui teenäitaja. Meil on internetis ostmas käinud alla viiendiku elanikkonnast. Põhjuseid võib olla mitu. Esimene, et paljud välismaised veebipoed Eestisse kaupa ei müü. Teiseks see, et välismaised kullerifirmad ei taga kliendile võimalust kaup tagastada. Eesti e-kaubanduse arengu üks eeldusi olekski välismaiste kaubapakkujate julgustamine siinsele turule sisenema.
Venemaa trend. Teine põhjus on harjumatus ja pakkide kättesaamise mõningane ebamugavus. Tegelikult on ELi-siseselt paki tellimine suhteliselt lihtne, kuna tolliprotseduur puudub, samuti on postiteenus teinud tubli arenguhüppe, mis tagab pakkide Eestisse jõudmise 2–5 päevaga. Tähendab – ka välismaised e-poed saavad konkureerida siinsel turul kättetoimetamise kiiruse poolest.
Võrreldes muu Euroopaga on Eestis veel üks e-kaubanduse ja pakinduse trend, millega arvestada – meie pakivahetus Venemaaga muutub üha laiemaks. Üheks kasvu tõukejõuks on postidevahelise koostöö hea toimimine Venemaa suunal, mis tagab võrreldes globaalsete kullervõrgustikega paremad võimalused pakke edastada.
Surve Eesti e-kaubanduse ja pakinduse turule on seega kahepoolne. E-kaubandus muutub Euroopas üha igapäevasemaks ning üha enam kasvab ka pakivahetus Venemaaga. See tähendab, et pakiveo suurenemine on ka Eestis paratamatus.
Autor: Ansi Arumeel
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.