Pertens: Eesti teed vajavad investeeringuid

Järjepidevalt halvasti tehtud või hoopis  tegemata teehooldus mõjutab kindlasti tee seisukorda. Aga teed lagunevad ennekõike siiski investeeringute vähesusest, mitte hooldustööde tasemest tingituna, kirjutab Lemminkäinen Eesti AS juhataja Sven Pertens.

Eesti keskmine teekate on üle 20 aasta vana, maanteede alused ja muldkehad on veelgi vanemad ja teehooldustööd ei aita teid nooremaks muuta. Maanteeamet on välja arvutanud, et Eesti maanteede kumulatiivne alarahastatus on praegu 890 miljonit eurot. Kahjuks see number aasta aastalt kasvab ja kuni ei suurene investeeringud teedesse, meie teedevõrgu lagunemine jätkub.

Tänapäeva inimene on harjunud mobiilsusega. Mobiilsus ei ole enam luksus, vaid on muutunud meie igapäevaelu osaks. Teehooldusega tagatakse riigi poolt etteantud tee seisundinõuded, millega luuakse tingimused inimeste ja kaupade transpordiks. Luuakse liiklejatele võimalus jõuda olemasolevaid teeühendusi kasutades sihtkohta ohutult, probleemivabalt ja liigse ajakuluta. Teedevõrgu kaudu jõuavad inimesteni eluks esmavajalikud kaubad, teid kasutavad ka meditsiiniteenistus, päästeamet, politsei ja sõjavägi. Teehoolduse näol on tegemist riigi seisukohalt elutähtsa teenuse osutamisega.

Riigikontroll avalikustas 29.02.2012 auditi aruande „Teehooldetööd ja järelevalve nende üle“, mille kohaselt on olukord Eesti teede hooldelepingutega pehmelt öeldes murettekitav. Hooldus on kallis, hooldust tehakse puudulikult ja hoolduses puudub konkurents. Tulemusena teed lagunevad. Kas nii ongi, või eksisteerib ka mingi teine loogika?

Kas teehooldust tehakse puudulikult? Kas teehooldus on põhjendamatult kallis? Kas teehooldes puudub konkurents? Kes kannab riskid? Loe edasi tänasest Äripäevast.