18. august 2012 kell 12:03

Kas euro laguneb või kukub kokku?

Euro kriisi üle arutledes on tekkinud kaks iseenesest eraldiseisvat, kuid tihti segunevat mõistet. Üheks on euro lagunemine ja teiseks kokku kukkumine, kollaps.

Euro lagunemise all peetakse reeglina silmas olukorda, kus üks (on ta siis nõrk nagu Kreeka või tugev nagu Soome) või mitu riiki otsustavad eurost loobuda või euroalalt lahkuda. Muuhulgas kuulub selle mõiste alla ka idee Põhja-euro tekkest.

Kas seda tehakse vabatahtlikult või sunniviisiliselt, ei omagi tähtsust. Sisuks on, et euro ise jääb püsima, kuid tema kasutajate ring muutub. Küll aga on oluline, kas selline lagunemine toimub suunatult ja plaanitult või kontrollimatult. Viimane võib meid juhtida euro kollapsini.

Euro kokku kukkumine on omakorda juba hoopis midagi hirmsamat. See on olukord, kus mitte üksikute riikide, vaid kogu euroala (17 riiki) ning seejärel tõenäoliselt kogu liidu majandus kangestub ja kukub kokku, kuna euro kaotab väärtuse ja igasuguse usaldusväärsuse. Euro asendatakse kas uue või uute valuutadega.

Kahte mõistet segi ajades on kalduvus näha ohte tegelikkusest suuremana. Kehtiv euroala päästmise plaan ongi olnud kinni dogmas, et vaid euroala lagunemise vältimine tagab euro püsimise. Kuid vähemalt samaväärne oht ja ühtlasi kibe iroonia peitub selles, et jättes euroala teadlikult lagundamata, võib see lõppeda kollapsiga.

Autor: Harry Tuul, Harry Tuul

Hetkel kuum