ÄP: ametnike saamatus tõstab ehitushindu

Äripäeva hinnangul läheb hankeid korraldavate ametnike argus või saamatus kalliks maksma. Seda mitte ainult venivate projektide või kehvade tulemuste tõttu, vaid hanked on taluvus- ja riskitasude võrra maksumaksjale märksa kallimad.

Mõttetu vastandumine. Eesti kärbunud ehitusturul domineerivad avaliku sektori tellimused, mis moodustavad jämedalt vähemalt kaks kolmandikku. Sisuliselt annab see riigile hea hoova majanduse elavdamiseks. Selle asemel kipub avalik sektor kaevuma aga üha enam kaevikusse, lükates vastutuse ettevõtjaile ja kõrgema hinna maksumaksjale.

Ettevõtjail on mõõt täis saanud ning eelmisel kolmapäeval jõudis rahandusministeeriumi juures tegutsevasse riigihangete vaidlustuskomisjoni vaidlustus, mille esitajateks AS Nordecon, AS NCC Ehitus, OÜ Astlanda Ehitus ja AS Oma Ehitaja. Ehitajad ei ole hanketingimustega rahul, kuna peaksid enda sõnul ebamõistlikult suure riski võtma. Teisisõnu peaks ettevõtja vastutama ka projektis esinevate vigade eest, kuigi neil puudub endal võimalus projekti mõjutada või muuta. Kui selline tingimus tõepoolest kehtestada, kasvaks riskipreemia ja seega ka hanke lõpphind ettevõtjate hinnangul oluliselt, kuni 50%. Muidugi võib see olla emotsionaalne liialdus, kuid fakt on ka see, et selline otsus tõstab hanke hinda.

Vastaspool väidab, et vastutuse delegeerimise eesmärk on vältida ehitaja poolt tööde keskel lisaraha küsimist või objektilt minemajalutamist. Need argumendid aga ei veena. Enamus minemajalutajaist tegid masu tingimustes alapakkumisi ning sarnastes tingimustes nende lahkumist antud säte ei takistaks. Ja kuigi see võib tõepoolest vältida lisaraha küsimist, võivad hanked omakorda põhjendamatult kalliks maksma minna. Kui ettevõtja vastutab kahjumi eest aktsionäride või omanikele, siis hankekorraldaja vastutus projekti eest tuvastada on keeruline, et mitte öelda võimatu. Seda lükatakse maksumaksjale, kes võimalikud vead või riskid kinni maksab.

Iseenesest ei ole teema uus, vaid teravnemas. Eelmise aasta suvel kirjutasime trendist, et riik ja omavalitsused distantseerivad end vastutusest lõpptulemuse eest ning seavad selle kogu mahus ehitajale, mis päädib kasvavate vaidluste ja ehituslepingute ülesütlemistega. Kaotajaks on ettevõtete kõrval eelkõige avaliku teenuse tarbijatest maksumaksjad. Võitjad seevastu puuduvad: rahulolematus riigihangetega ei ole kuhugi kadunud ei tellija (avalik sektor), pakkuja (ehitusettevõtja) ega kasutaja ehk maksumaksja vaatevinklist.

Aga on veel üks nüanss, mis majanduse elavdamise asemel tõstab hangete hinda. Endiselt on avalikult sektoril kombeks maksetähtaegadega venitada, mis asjaosaliste kinnitusel ulatuvad isegi kuni kolme-nelja kuuni. Lühendades tähtajad 30 päevani on võimalus lüüa mitu kärbest ühe hoobiga. Esiteks vähendada hangete hinda. Tõsi, pealtnäha ei ole summa suur - 1-2%, kuid summaarselt tähendab miljoneid eurosid. Teiseks  soodustada tihedamat konkurentsi, kuna liigpikad maksetähtajad pärsivad väiksemate piisava puhvrita firmade osalemist hangetel. Ka konkurents mõjub hindade alanemisele soodsalt. Kolmandaks elavdada likviidsuskriisis vaevlevat ehitusturgu – panna vereringe käima.

Autor: 1185-aripaev