Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Lillo: mitmekordne tasutõus pole vastuvõetav

    Riigikogu menetluses olev meresõiduohutuse seaduse muudatus tõstab laevade sadamasse või sadama reidile sisenemise eest võetavat tasu kuni seitse korda. Keskmine hinnatõus on kahekordne.

    Uued tasud on planeeritud rakendada juba esimesest jaanuarist. Kogu merendussektorile võib see kaasa tuua olulise tulu vähenemise ja kiratsemise. Sellise lühinägeliku sammuga ei tohi nõustuda, kirjutab Tallinna Sadama nõukogu ja riigikogu liige reformierakondlane Kalev Lillo.
    Praegu kogutakse tuletorni- ja navigatsioonitasusid 9–9,8 miljonit eurot aastas, lepime kokku, et räägime umbes kümnest miljonist. Muudatus näeb ette uue terminoloogia kasutuselevõtu – uue nimega veeteetasu rakendamisel plaanitakse kokku koguda ligi 20 miljonit eurot.
    Veeteetasu kogutakse üldkasutatavate veeteede meresõiduohutuse tagamiseks vajaliku navigatsioonialase infrastruktuuri (inimkeeles meremärkide) paigaldamise ja hooldamise, samuti jäämurdeteenuse ja informatsiooniteenuse osutamise kulude katteks. Mitte keegi ei vaidle vastu, et ohutuks meresõiduks on meremärke ja infovahetust vaja. Samas pole hinnatud nende kulude põhjendatust. Teisisõnu on võimalus hoida töö efektiivsuse tõstmise arvelt kokku olulisi summasid.
    Meie kliimas ei pääse meresõidust rääkides mööda faktist, et talvel tekkib merele jää. Kõik laevad ei suuda jääoludes liikuda. Jäämurdmise eest tasutakse solidaarselt. Suvine kruiisilaev, mis ei näe merel isegi mitte õhukest jääkirmet, maksab selle eest, et talvel oleksid veeteed sõidetavad. Või teine näide – jäämurde teenuse eest maksavad ka jääklassiga Tallinki reisilaevad, mis piltlikult öelduna toimivad talvel ise jäälõhkujatena.
    Siin on esimene põhimõttelise valiku koht – kas minna samamoodi solidaarse meetodiga edasi või võtta tasu vaid nendelt laevadelt, kes pole ise jäämurdmisvõimekusse investeerinud ja vajavad jääs liikumiseks abi. Kaalumist väärib ka n-ö vahevariant – need, kes jäämurdmise teenust vajavad, olgu siis sadamad või laevad, maksavad ekstratasu, näiteks kogu väljakutseks vajamineva kütusekulu.
    Teine põhimõtteline valik on otsustamine, kas jätkame praeguste kulupõhiste tasudega, mille kohaselt kogu mereohutusteenuse maksab kinni tarbija, või näeme ette, et sarnaselt lennundussektoriga aitab riik siin kulutusi mingil määral katta. Kaaluda tuleb ka seda, kas peab talvel laevatatavana hoidma sadamaid, mida läbiv kaubavoog on odavam teenuse hinnast.
    Me käituksime lühinägelikult, kui räägiksime vaid veeteetasust. See pole ainuke kulu, mida meie sadamaid külastavad laevad peavad kandma. Kogukuludele lisanduvad veel lootsitasu ja sadamatasud. Need kolm komponenti määravad kogu hinna, mis laev tasub meie sadamaid külastades. Lootsitasu suuruse kehtestab kulupõhiselt ASi Eesti Loots nõukogu ja selle suurus on umbes 10% külalislaevade kogukulust. Sadamatasude suuruse kehtestavad sadama omanikud sõltuvalt tehtud investeeringutest ja planeeritavast tootlusest. Veeteetasu kehtestajaks on riik.
    Kolm komponenti kolme erineva otsustaja käes, kes kõik jälgivad kitsalt enda huve. Meie sadamad on aga konkurentsis ümbritsevate teiste riikide sadamatega ja kõiki neid tasusid ei vaadelda eraldi, vaid summeeritakse. Kui ikka kaupa on odavam viia Riia sadamasse, siis sinna see ka liigub, kui meie pakutav koguhind pole enam mõistlik.
    Siit ka kolmas põhimõtteline küsimus – laevadele rakendatavaid tasusid peab vaatlema tervikuna. Siin saab olla riik poliitikakujundajaks ning tagada meie veeteede konkurentsivõimet võrreldes naaberriikide sadamatega. Oluline pole iga üksiku komponendi suurus, vaid nende summaarne mõju.
    Kellelegi pole saladus, et praegu on kaubaveod madalseisus, 40-lt kaubarongipaarilt on mahud langenud vaid 12 rongini. Majandustsükli kõige kriitilisemal hetkel tasude tõstmine ei stimuleeri mitte mingilgi moel kogu majandusharu, vaid vastupidi – võime võtta päris kanget mürki selle peale, et kaubavood vähenevad veelgi. Kaubavoogude vähenemine toob kaasa laekuva tasu vähenemise, ettevõtete tulu vähenemise ja töökohtade kadumise. See aga ei ole kindlasti eesmärk, mille oleme endale püstitanud.
    Merendussektorit ootavad uued kulutused nagunii: 2015. aastal jõustuvad karmimad nõuded laevakütuse väävlisisalduse kohta, mis võivad suurendada kaubaveokulusid meritsi kuni poole võrra. Selle valguses peame vägagi kaaluma, kas ja kui palju riiklikult tariife tõstame. Või peame hoopis merendussektorit raskel ajal toetama, et nad rahvusvahelises konkurentsis püsiksid.
    Loomulikult on seadusemuudatuses veel hulk nüansse, aga just ülalloetletud kolm põhimõtet on kõige olulisem läbi arutada, ja Riigikogu majanduskomisjon plaanib seda kindlasti ka teha. Nüüd mõned illustreerivad arvulised näited, et oleks aru saada, millistest summadest me räägime. Kui kehtiva seaduse alusel on võimalik jääklassita laevalt (näiteks tankerilt) küsida tasu 5495 eurot, siis seadusemuudatuse jõustudes peab kaubavedaja oma kukrut kergendama 40 000 euro võrra, seda on üle seitsme korra rohkem kui praegu.
    Kui täna maksab nn keskmine kruiisilaev veeteetasu 1910 eurot, siis uue nägemuse korral peaks ta maksma ligi 3400 eurot rohkem. Kruiise valmistatakse ette kolm kuni viis aastat. Järgmise aasta kruiiside müük on juba alanud ja ei saa välistada, et suurenev veeteetasu suunab nii mõnedki laevatäied turiste Tallinnas peatumata otse Peterburi.
    Kui praegu suudavad meie sadamad keskmise puistlastilaeva teenindamisel konkureerida naaberriikide sadamatega, siis peale täna makstava 1538 eurose tasu tõusu 4633 euro võrra (ligi 4 korda) anname hinnaeelise Kaliningradi, Peterburi ja Ust-Luga sadamatele.
    Seaduseelnõu on välja töötanud majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. Mõtlemist ja vaidlemist riigikogus meresõiduohutuse seaduse muudatuse menetlemisel igal juhul jätkub, sest tuleb jõuda otsuseni, mis tagaks mereriigis Eestis laevade saabumise sadamatesse ka tulevikus.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Ott Aava: enamik idufirmasid ei jää ellu. See on hea
Mida toetavam on ühiskond idufirmade ebaõnnestumiste suhtes, seda rohkem sünnib suuri edulugusid, kirjutab advokaadibüroo Cobalt tehnoloogiasektori tehingunõustamiste juht Ott Aava.
Mida toetavam on ühiskond idufirmade ebaõnnestumiste suhtes, seda rohkem sünnib suuri edulugusid, kirjutab advokaadibüroo Cobalt tehnoloogiasektori tehingunõustamiste juht Ott Aava.
Miks peaks Föderaalreserv intressimäärasid kiiremini langetama?
USA Föderaalreserv on käesolevaks aastaks prognoosinud vaid ühe intressimäärade langetamise. Värskeimad USA majanduse igakuised andmed on mõnedki analüütikud liiga aeglase intressimäärade langetamise pärast muretsema pannud, vahendas Yahoo Finance.
USA Föderaalreserv on käesolevaks aastaks prognoosinud vaid ühe intressimäärade langetamise. Värskeimad USA majanduse igakuised andmed on mõnedki analüütikud liiga aeglase intressimäärade langetamise pärast muretsema pannud, vahendas Yahoo Finance.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Väikeettevõtjatele koidab peagi võimalus kergemini laenu saada
Väikeettevõtted saavad peagi EASi ja Kredexi käendusega lihtsamini raha laenata, rääkis ühendasutuse laenude ja käenduste osakonna juht Kaarel Aus.
Väikeettevõtted saavad peagi EASi ja Kredexi käendusega lihtsamini raha laenata, rääkis ühendasutuse laenude ja käenduste osakonna juht Kaarel Aus.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Pannkoogimeistrid uuendavad kasvuretsepti: tuleb Eestist väljas ise äri püsti panna
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Milline on edukas juht? 10 põhimõtet pärast mitmesaja liidriga rääkimist
Mida tähendab olla edukas juht? Olen rääkinud üle 400 juhiga ja kuuldud tarkuseterad välja sõelunud, süstematiseerinud ja tervikuks sidunud.
Mida tähendab olla edukas juht? Olen rääkinud üle 400 juhiga ja kuuldud tarkuseterad välja sõelunud, süstematiseerinud ja tervikuks sidunud.
Neste lahkus Rohetiigrist. Vastastikku jagatakse teravaid süüdistusi
Neste teatas, et lahkub Rohetiigrist, sest ei pea transpordi teekaardi koostamise protsessi läbipaistvaks ega teaduspõhiseks. Rohetiiger pole süüdistusega nõus ja heidab Nestele ette vähest panust teekaardi loomisesse, kirjutab kestlikkusuudised.ee.
Neste teatas, et lahkub Rohetiigrist, sest ei pea transpordi teekaardi koostamise protsessi läbipaistvaks ega teaduspõhiseks. Rohetiiger pole süüdistusega nõus ja heidab Nestele ette vähest panust teekaardi loomisesse, kirjutab kestlikkusuudised.ee.
Kütusemüüjad teavad üksteise äri väga hästi, aga kartelli ei paista
Konkurentsiameti analüüs hajutas kahtlused kütusekartellist, ameti soovitused edasiseks said kütusefirma juhilt aga karmi kriitikat.
Konkurentsiameti analüüs hajutas kahtlused kütusekartellist, ameti soovitused edasiseks said kütusefirma juhilt aga karmi kriitikat.
Saaremaa Piimatööstus kukkus juustu pärast kahjumisse
Saaremaa Piimatööstus jäi eelmisel aastal miljoni euroga miinusesse ja nimetab põhjuseks juustu hinna rekordilist vabalangust aasta alguses.
Saaremaa Piimatööstus jäi eelmisel aastal miljoni euroga miinusesse ja nimetab põhjuseks juustu hinna rekordilist vabalangust aasta alguses.
Ravimite hulgiturul hoitakse väiksed tegijad söögilaua juurest eemal
Kuigi konkurentsiameti hinnangul tuleb apteegitarkvara väljaarendamisel ja rakendamisel järgida, et üht ravimite hulgimüüjat ei seataks teistega võrreldes eelisseisundisse, siis kahe väiksema hulgifirma näited tõestavad pigem vastupidist.
Kuigi konkurentsiameti hinnangul tuleb apteegitarkvara väljaarendamisel ja rakendamisel järgida, et üht ravimite hulgimüüjat ei seataks teistega võrreldes eelisseisundisse, siis kahe väiksema hulgifirma näited tõestavad pigem vastupidist.