Artikkel

    Hübriidtöö ajal võib töösuhtes nõrgemaks pooleks kujuneda tööandja

    Saade "Soraineni sagedus" on eetris iga kuu viimasel reedel, saatejuhtideks Mario Sõrm (vasakul) ja Kaupo Lepasepp (paremal). Pildil saatekülalised Perforce’i personalipartner Gerli Jõgi (vasakult teine) ja advokaadibüroo Sorainen tööõiguse valdkonna juht Pirkko-Liis Harkmaa. Foto: Äripäev

    Tulevikutöö, paindlike töösuhete, tööandja ülesannete ning ajale jalgu jäänud tööõiguse üle arutlesid sisuturundussaates "Soraineni sagedus" advokaadibüroo Sorainen tööõiguse valdkonna juht Pirkko-Liis Harkmaa, Perforce’i personalipartner Gerli Jõgi, Soraineni juhtivpartner Kaupo Lepasepp ning advokaat Mario Sõrm.

    Pandeemia on vajutanud kiirkerimisnuppu, mis on viinud meid tulevikutöö ajastusse. Töötamine töötajale sobival ajal või ajavööndis ja kohas (kas või mõnes teises maailmajaos), liikumine kontori ja kodu, veebi ja füüsiliste koosolekute ning individuaalse töö ja tiimitöö vahel, töö ühildamine hobide ja pereeluga – see kõik on reaalsus, milles tööandjad peavad tööd korraldama.
    „Tööandja jaoks on võtmeküsimus tasakaalu loomine kõigi töötajate individuaalsete vajadustega arvestamise ja võrdse kohtlemise vahel. Tööprotsessi reguleerimise asemel peaks tööandja keskenduma pigem tulemuse hindamisele,“ ütles saates advokaadibüroo Sorainen tööõiguse valdkonna juht Pirkko-Liis Harkmaa.
    Perforce’i personalipartner Gerli Jõgi lisas, et tööandja peab disainima töö töötaja järgi. Töötaja individuaalsete vajadustega – töö koht, töövahendid, ülesannete rikkus, hüved, õppimisvõimalused, pere, tervis – peab arvestama kogu töötaja elukaare jooksul.
    Igasuguse töö, kuid eriti kaugtöö puhul on tähtis arvestada sellega, et töötaja vajab pidevat tagasisidet selle kohta, kuidas tal läheb. „Kaks võtmemõistet on eesmärgipärane juhtimine ja organisatsioonikultuuri arendamine läbi juhtimiskultuuri. Eesmärgipärane juhtimine tähendab seda, et igal inimesel on oma eesmärgid, mida ta saab ise püstitada, ja mis tulenevad organisatsiooni suurematest eesmärkidest, visioonist. Eesmärkide suunas liikumist kogu aeg adresseeritakse, küsides, kuidas läheb. Juhtimiskvaliteet ja -kultuur viib organisatsioonikultuuri edasi.
    Juhilt eeldatakse õiglase tagasiside andmise oskust ja ühiste eesmärkide nimel tiimi töötama panemise oskust. Juhid peavad rääkima oma kavatsustest, oma väärtustest ja põhimõtetest ning selgitama oma otsuseid. Sel moel on inimestel kergem oma otsuseid teha ja iseseisvalt tegutseda. Kaugtöö puhul võiks iga nädal või üle nädala viia läbi „kuidas-sul-läheb“-vestlusi, kus töötaja saab küsida: „Ütle mulle, kuhu me läheme?“, „Ütle mulle, kuidas minul läheb?“ ja „Ütle mulle, millal me sinna jõuame?“,“ lisas Jõgi.
    „Tehnoloogia ja ühiskondlikud trendid arenevad kiiremini kui tööõigus, mis jääb selgelt tegelikule töökorraldusele jalgu,“ nentis Harkmaa. Sektoripõhiselt on paindlikkust üritatud kehtivasse seadusandlusesse sisse tuua. Näiteks tehti algatus valveaja regulatsiooni muutmiseks IT-sektori jaoks, kuid kahjuks seaduse muutmiseni selle algatusega ei jõutud. Märkimisväärne on hiljuti jõustunud muutuvtunnikokkuleppe võimalus jaekaubandussektorile, kuid tegemist on tähtajalise pilootprojektiga. Samas pole hetkel ühtki algatust, mis võtaks arvesse hübriidtöö eripärasid laiemalt.
    „Hetkel peab tööandja olema suuteline pidama tööajaarvestust ning seisma hea töötervishoiu ja -ohutuse eest ka kaugtöö puhul. Seda on aga üsna keeruline teha, kui töötaja on näiteks kusagil palmi all. Meil on ka väga range puhkuseregulatsioon. Siin oleks vaja paindlikumaid võimalusi. Seaduse tasandil võiks täpsustada ka kodukontoriga seotud kulutuste hüvitamise reegleid ja tagasi võiks tuua iseseisva otsustuspädevusega töötaja mõiste,“ loetles Harkmaa vajakajäämisi meie tööõiguses.
    Sageli takerdub paindlikemate võimaluste tööseadustesse sisseviimist kartus, et liiga palju paindlikkust võimaldavad reeglid on pigem kasulikumad tööandjale, kes saab neid töötajale kui nõrgemale poolele peale suruda. Harkmaa tõi aga näite, kuidas sellist kartust on leevendatud Leedu tööõiguses. Nimelt, võimaldab Leedu tööseadusandlus teatud kohustuslikest tingimustest erinevalt kokku leppida nende töötajatega, kelle palk on vähemalt Leedu kahekordne keskmine palk, kartmata, et selline kokkulepe kohe tühiseks osutub. „Sellise palgatasemega töötajad on reeglina tippspetsialistid ja juhtivtöötajad, kelle positsioon töösuhtes ja üldse tööjõuturul on tugev ning kes seetõttu ei pruugigi olla nõrgemaks töösuhte pooleks. Miks mitte katsetada ka meil sellist lähenemist, selle asemel et teha seadustesse sektoripõhiseid erisusi,“ viskas Harkmaa idee õhku.
    Kuula saadet siit:
  • Hetkel kuum

Eesti majanduse tervis

0

Sisemajanduse kogutoodang

Muutus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, %

Allikas: Statistikaamet

Raul Eamets: kas ootame, et läheks veel hullemaks?
Maksude asemel peaks riik eri sektoreid toetama, näiteks taristu väljaehitamises, elamute soojustamises, eksporditoetustes, kirjutab Tartu Ülikooli majandusprofessor Raul Eamets vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Maksude asemel peaks riik eri sektoreid toetama, näiteks taristu väljaehitamises, elamute soojustamises, eksporditoetustes, kirjutab Tartu Ülikooli majandusprofessor Raul Eamets vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Oodatav käibemaksutõus hoiab hindu kõrgel
Kaupmehed pole käibemaksu tõstmise ootuses veel hindu tõstnud, kuid teevad seda lähikuudel, rääkisid analüütikud.
Kaupmehed pole käibemaksu tõstmise ootuses veel hindu tõstnud, kuid teevad seda lähikuudel, rääkisid analüütikud.

Eesti ettevõtete tervis

6,59
Rahuldav
0
10
Kõik sektorid
Võlakirjad võluvad tavapäratu tootlusega Põhjalik juhend: kuidas võlakirju valida ja milliste riskidega arvestada
Võlakirjade peale on vähegi riskialtim investor ikka nina kirtsutanud, ja seda põhjusega, sest nende intressid on olnud vaid veidi paremad kui täht­ajalisel hoiusel. Kuid tänavu muutus kõik.
Võlakirjade peale on vähegi riskialtim investor ikka nina kirtsutanud, ja seda põhjusega, sest nende intressid on olnud vaid veidi paremad kui täht­ajalisel hoiusel. Kuid tänavu muutus kõik.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: kuidas ma ümaraspäi endale kandilise sõbra sain
Äripäeva kolumnist-ettevõtjal Üllar "Myrakas" Priksil on nüüd toidukäru. Vaja läks vaid kasti õlut ja oma äripartnerit kiruvat naabrimeest.
Äripäeva kolumnist-ettevõtjal Üllar "Myrakas" Priksil on nüüd toidukäru. Vaja läks vaid kasti õlut ja oma äripartnerit kiruvat naabrimeest.
Margus Nõlvak: hinnake kirgi!
Töötajate kired ei ole sageli otseselt seotud inimeste igapäevatööga, kuid nende panus töö kvaliteeti on hindamatu, kirjutab Tele2 juht Margus Nõlvak Äripäeva essees.
Töötajate kired ei ole sageli otseselt seotud inimeste igapäevatööga, kuid nende panus töö kvaliteeti on hindamatu, kirjutab Tele2 juht Margus Nõlvak Äripäeva essees.
Ettevõtted võiks rohepesust üht-teist juba teada – vähemalt enne, kui midagi väidavad
2021. aastal tegid peaaegu pooled ELis auditeeritud ettevõtted oma kommunikatsioonis mingil määral rohepesu, peamiselt oma keskkonnahoidlikkust ülehinnates või -mõjusid alahinnates. Kuidas rohepesu ära tunda, vältida ja ise valeväidetest hoiduda, on küsimus.
2021. aastal tegid peaaegu pooled ELis auditeeritud ettevõtted oma kommunikatsioonis mingil määral rohepesu, peamiselt oma keskkonnahoidlikkust ülehinnates või -mõjusid alahinnates. Kuidas rohepesu ära tunda, vältida ja ise valeväidetest hoiduda, on küsimus.
Auto|Piloot. Porsche 911 Turbo S peaks olema vägagi süüdi, aga … 911 sai 60!
Porsche 911 sai sel kuul 60. Juubilari hirmkiire luksusversioon Turbo S jätab selge mulje veel enne parklast välja jõudmist. Ja paneb 911 üle laiemalt mõtlema.
Porsche 911 sai sel kuul 60. Juubilari hirmkiire luksusversioon Turbo S jätab selge mulje veel enne parklast välja jõudmist. Ja paneb 911 üle laiemalt mõtlema.
Slovakkia valimised võitis ekspeaminister, kes lubas Ukraina toetamise lõpetada
Slovakkia valimised võitis vasakpoolne endine peaminister Robert Fico, kes lubas valimiskampaanias lõpetada Ukrainale sõjalise abi andmise. Järgmise valitsuse moodustamiseks peab ta liitlased leidma.
Slovakkia valimised võitis vasakpoolne endine peaminister Robert Fico, kes lubas valimiskampaanias lõpetada Ukrainale sõjalise abi andmise. Järgmise valitsuse moodustamiseks peab ta liitlased leidma.
Kolonel: Krimmis pole enam ükski koht kaitstud ukrainlaste rünnaku eest
Ukraina sõjas on nädalaga toimunud vähe uusi arenguid, välja arvatud Krimmi kõrge nähtavusega süvalöök, millest Venemaal tuleb omad järeldused teha, ütles kaitseväe luurekeskuse ülem kolonel Ants Kiviselg kaitseväe pressikonverentsil.
Ukraina sõjas on nädalaga toimunud vähe uusi arenguid, välja arvatud Krimmi kõrge nähtavusega süvalöök, millest Venemaal tuleb omad järeldused teha, ütles kaitseväe luurekeskuse ülem kolonel Ants Kiviselg kaitseväe pressikonverentsil.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.