Eestil puudub õiges asukohas ja vajaliku suurusega konverentsikeskus, mistõttu tuleb kiiresti ette lagi ürituste korraldamisel.
- Eesti kaotab aastas olulisel määral konverentse, sest selleks ei ole korralikku keskust, leiavad asjatundjad. Pilt on illustreeriv. Foto: Raul Mee
Reisieksperdi konverentsivaldkonna juht Kadri Jõerüüt usub, et Eesti on konverentside korraldamiseks väga hea koht. Ometi puudub Eestil tema hinnangul piisavalt hea konverentsikeskus, mistõttu kaotatakse igal aastal üha rohkem suuri konverentse. “Kui meie väike konverentsimeeskond kaotab aastas kolm või neli sündmust, siis ma arvan, et Eesti tervikuna kaotab juba väga palju,” rääkis ta.
Jõerüüti sõnul on äärmiselt rumal rääkida aastakümneid samast teemast, et meil võiks olla üks vahva konverentsikeskus, kuid reaalselt seda ei ole ega tule.
Konverentsikorraldusettevõtte Publicon tegevpartneri Liis Käosaare hinnangul pole mõtet ürituse nimel isegi kandideerida, sest juba eos teatakse, et see pole võimalik. “Vaatad nõudeid, ei saa pakkuda,” tõdes Käosaar.
Saadet juhib Joonas-Hendrik Mägi.
Konverentsikorraldaja: kaotame pidevalt sündmusi, sest Eestil pole korralikku keskust
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Tallinnas Nexpo nime all näitust ja konverentside sarja vedav Andres Kask tõdes, et kehva lennuühenduse tõttu jäi ta ilma muidu osalemisest huvitunud Rootsi ettevõtjast.
Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart visioonis saab Linnahallist ja selle ümbrusest suur tõmbenumber kohalikele, aga ka konverentsituristidele.
Sotsiaaldemokraadid on olnud pealinna koalitsioonis vaid kaks aastat – muutused on aga silmaga näha, kirjutab Tallinna abilinnapea Joosep Vimm (Sotsiaaldemokraatlik Erakond).
Töötukassa peale mõeldakse enamasti siis, kui räägitakse töötusest, koondamistest, maksude tõstmisest või koolitustest. Vähem tuleb jutuks aga tööturuasutuse tase ja võrdlus teistega, eelkõige muidugi naabritega.