Tipp, mis ei toonud oodatud rõõmu. Everesti tipu võtnud Kaspar Eevaldi õppetunnid

“Meenutama jäädakse teekonda, mitte eesmärki,” lausub Kaspar Eevald ja avaldab, et on Everesti vallutamist analüüsinud ja läbi töötanud nüüdseks juba kaheksa kuud, seda teraapiaski, kuid ekspeditsioon ei ole talle ikka veel kohale jõudnud.

Kogemus oli Eevaldi jaoks nii füüsiliselt kui ka vaimselt ränk läbielamine ja eneseületamine, kuid ka kõige raskematel hetkedel ei andnud ta alla. “Sihti ei tohi muuta, kuid plaani võib,” ütleb Eevald, kelle jaoks suurim õppetund oli keskenduda sihtpunkti asemel hoopis hetkeolukorrale.

Ellujäämisele keskendudes ei tahtnud Eevald Mount Everesti tippu jõudnuna olulist hetke ka filmida, kuigi selleks vajalik atribuutika oli tal kaasas. Tipus oldi 35 minutit, millest Eevald mäletab vaid poolt. “Kui hägused pildid olid tehtud ja lipud käes, ütlesin oma saatjale, et läheksime kiirelt alla tagasi.” Kuna 80% õnnetustest mäel juhtub laskudes, tundis Eevald pidevalt, justkui kõnniks surm tal kikivarvul järel. “Everestil piiridega mängimine tähendab oma eluga mängimist,” sõnab Eevald.

Kaspar Eevaldi inspireerivat ja mõtlemapanevat lugu saab pikemalt kuulata saatest “Kiired ja vihased”.