Artikkel
  • Termopilt OÜ: on oht, et Eesti ei suuda täita kavandatud rekonstrueerimise mahtu

    Projekteerimistöödega tegeleva ettevõtte Termopilt OÜ juhataja Toomas Rähmoneni hinnangul on Eesti hetkel suure probleemi ees. Koostöös Euroopa Liiduga on võetud eesmärgiks siin 30 aasta jooksul rekonstrueerida enam kui 140 000 hoonet. On oht, et täidetud see eesmärk ei saa.

    „Hiljaaegu ühes vestluses Eesti juhtivate projekteerijatega oli läbiv seisukoht, et rekonstrueerimine on töö, millega väga tegeleda ei taheta. Eestil on sellega seoses ääretult suur mure. Me oleme võtnud ette ambitsioonika plaani, aga tegelikult saab rekonstrueerimisega tegelevaid projekteerijaid heal juhul kahe käe sõrmedel üles lugeda,“ nendib Rähmonen.
    „Et ettenähtud plaanist kinni pidada, tuleb 2050. aastaks ehk järgmise 30 aasta jooksul Eestis rekonstrueerida 141 000 hoonet,“ jagab Pärnus projekteerimistöödega tegeleva ettevõtte Termopilt OÜ juhataja Toomas Rähmonen. „Laias laastus 100 000 neist on eramud ja ülejäänud kortermajad ning mitteeluhooned nagu teatrid, kinod, restoranid ja kontorid.
    Milline oleks siis lahendus?
    Et rekonstrueerimise eesmärk täidetud saaks, tuleb meil oluliselt selle tegevuse mainet parandada. Rekonstrueerimine vajab kohati isegi paremaid spetsialiste kui uute ehitiste kavandamine, kus on olukord palju paremini kontrolli all. Sa tead täpselt, mis element kuhu on kavandatud ja mis materjalidest see tehakse.
    Rekonstrueerimise puhul tuleb paljuski tugineda kogemustele. Lisaks on ülesanne veel eriti keeruline, kui räägime elamufondist, mida me ju rekonstrueerime nii, et inimesed elavad sees. Me ei saa seal teha suuri konstruktsiooni avamisi. Peame elanikega arvestama. See on ülisuur väljakutse ja seetõttu on ülioluline, et oleks kaasatud rohkem võimekaid spetsialiste.
    Termopilt on rekonstrueerimisele spetsialiseerunud?
    Jah, meie oleme sattunud rekonstrueerimise poolele algusest peale. Oleme teinud ka uusi projekte, aga pigem erandkorras. Samal ajal teised suured bürood teevad täpselt vastupidi – põhiliselt uusi ja vahel võtavad rekonstrueerimist ka sisse.
    Võimalusi rekonstrueerimisega tegelemiseks oleks tegelikult kõigil projekteerijatel?
    Jah, vajadus on ilma kliimaeesmärkidetagi ilmne. Seniste kogemuste põhjal on välja töötatud erinevaid uusi lahendusi, mis võimaldavad parendustöid teostada üha tulemuslikumalt. TalTech, erialaliidud, aga ka üksikud turuosalised annavad oma uuringute ja arendustegevusega hindamatu panuse. Valmisolek asjaga tegeleda on olemas ja olemas on ka vajadus, aga tegijaid napib.
    Lihtsalt selle tõttu, et rekonstrueerimine on keerulisem?
    Mitte ainult. Veel ühe probleemina ma näen, et sellel tegevusel on üldiselt veidi halb maine.
    Vanasti vist rekonstrueeriti ka üldse ilma projektita?
    Paarkümmend aastat tagasi oli tõesti nii, et kõike seda tehti põlveotsas. Kortermajadeski. Keegi vahetas omal akna ära või klapiti kokku ja soojustati otsasein. Umbes 15 aastat tagasi hakkas TTÜ järjest rohkem vanade hoonete probleemide kaardistamisega tegelema. Alles siis hakkas sellisele isetegevusele ka adekvaatne tagasiside tulema. Sellest iseenese vigadest õppimisest ja põlveotsas nikerdamisest paremal juhul ei muutunud suurt midagi, halvemal juhul tehti lausa kahju.
    Tihti tehtigi vähese teadlikkuse tõttu asju hoopis hullemaks, mitte paremaks – kas läks kogu töö tunduvamalt kulukamaks või hakkas hoone hoopis kiiremini lagunema. Pahatihti rikuti kokkuhoiu taotlemisel hoopis hoone sisekliima ära.
    Ventilatsioonile ei pöörata vist rekonstrueerides piisavalt rõhku? Nii palju see küll tähelepanu ei saa kui näiteks soojakadude jälgimine…
    Pärast TTÜ uuringute algust hakkasid tekkima ka tehnilised nõuded, et kui tahate toetust saada, siis tuleb see ja see kriteerium täita. Ja seal on algusest peale kirjas, et kõige muuga võid tegeleda, aga ventilatsiooniga pead tegelema. Samas päris elus pole see põhimõte siiani lõpuni juurduda jõudnud.
    Püüan võimalikult palju töögruppides osaleda, et aimu saada, kuhu suunas asjaosaliste mõtted ja arusaamad liiguvad. Umbes kuu tagasi oli üks arutelu, kus kohtusid korteriühistute ning rekonstrueerimisettevõtete esindajad ja seal tuli ikka ja jälle esile mõttekäik, et ventilatsiooniga meil pole mahti tegeleda. Las see jääb, teeme muud asjad korda. Eks vähe rohkem on hakatud aru saama korraliku ventilatsiooni vajalikkusest, aga et asi oleks kõigile lõpuni arusaadav, sellest oleme me ikka veel väga kaugel.
    Ei aduta, et kümneid aastaid umbses kodus elamise eest makstakse küttefirmadele küll vähem, aga sama raha või rohkem viiakse selle asemel hoopis apteeki ja arstidele.
    Kõlab nii, et selle teavitustööga peaks lausa haigekassa tegelema!
    Absoluutselt! Mõtteviis peab muutuma. Kunagi käisin näiteks päästeametis kooskõlastamas üht kortermaja rekonstrueerimise projekti, kuhu olime ette näinud ka sundventilatsiooni. Seal imestati, et miks te seda venti sinna topite, kas aknad lahti ei käi.
    Täna saavad ühistud aru, et rekonstrueerimiseks toetuse saamiseks peab ventilatsiooni korda tegema. Kahjuks sellest ei piisa. Tehakse isegi nii, projekteerija mõtleb plaani valmis, süsteem ehitatakse valmis ja toetusraha jõuab kohale ning siis ühise otsusega lülitatakse ventilatsioon pidulikult välja.
    Teie poolt välja toodud numbrid näitavad, et rekonstrueerimist vajavaid eramuid on ka ikka väga palju!
    Eramute puhul meil väga muid valikuid polegi peale selle, et selle teavitamise ja teadlikkuse ja kõige selle peale rõhuda. Täna on praktika, et iseendale oma maja võib ehitada igaüks ise. Võetakse ise vastutus, et kui midagi pähe kukub, siis ollakse ise süüdi.
    Meil ongi nende saja tuhande eramuni keeruline jõuda. Mõistlik oleks, et ka seal ei köetaks vastu taevast. Tänased energiahinnad küll panevad omanikke rohkem vaatama, kuidas kulusid alla saaks, aga ka seal on õiged valikud ning valikud, mis küll vähendavad küttekulu, aga tekitavad kuskil mujal probleeme juurde.
    Eramutega vist minnakse tihti ka seda teed, et teeme enne ära ja küll seda projektiasja on pärast aega vaadata?
    See on kõige halvem valik. Meil ka siin ikka aeg-ajalt käib mõni klient jutuga, et mul on vaja nüüd tegevus legaliseerida ja seal tuleb ikka uskumatuid probleeme välja. Projekt olemas, aga vaja kedagi, kes aitaks kasutusloa jaoks asjad ära teha. Erilist rõõmu selline paberitöö ei valmista, aga oleme proovinud vastu tulla.
    Kohale minnes selgub kahjuks tihti, et projekt polnud üldse ehitamist seganud. On ette tulnud olukordi, kus osaliselt ehitati lausa naabrikrundi peale. Ja kui valgustan, et umbes siit maalt tuleb nüüd maha lammutada ja see ja too asi kõik ümber teha, siis omanik otsustab, et las see kasutusluba siis parem jääb üldse ära.
    Eks loodetakse, et raha eest saab ükskõik millele lihtsalt allkirja alla osta, aga projekteerija ei saa kindlasti niimoodi oma mainega riskida?
    Üks asi on muidugi maine. Lisaks on kogu ehitusvaldkond järjest teravamalt riigi valvsa pilgu all. Turul tegutsemiseks peavad spetsialistid omama kutsetunnistust, mida on vaja iga 5–7 aasta tagant uuendada. Seal vaadatakse muu hulgas ka, kas sul on mingeid jamasid olnud. Kui seal tuleb välja, et oled oma kutse-eetika vastu tugevalt eksinud, siis seda lihtsalt ei pikendata.
    Aga kui nüüd ikkagi tagasi tulla selle eesmärgi juurde, mis seatud 30 aasta pärast. On see teostatav?
    Kui me jätkame praegusel kujul, siis ilmselt ei ole. Aga ma olen insener, mitte oraakel, olen ka varem puusse pannud selliste hinnangute andmisel. Näiteks siis, kui algas toetusmeetmete nõuete kaudu tehniliselt õigete lahenduste kehtestamine. Olin väga kriitiline. Nõuded on küll õiged, aga arvasin, et inimesed ei tule sellega kunagi kaasa. Tegelikult tulid küll!
    Igaüks peab lihtsalt oma tööd tegema ja ametnike roll on leida lisamotivaatoreid või protsessivabastajad, mis siis aitavad selle eesmärgi täitmise ette võtta. Aga kui kõik läheb edasi nii, nagu ta täna on läinud, et projekteerijaid, kes sellega tegelevad, võib kahe kuni nelja käe sõrmedel üles lugeda, siis on see kahtlane. Lisaks projekteerijatele muidugi veel ka pädevad ehitajad, keda pole ka just ülearu.
    Täna on olukord, kus kui klient tuleb ja soovib projekti ja siis ütleme, et teeme ära, aga ette saame võtta umbes 8 kuu pärast. Lisaks läheb 2–3 kuud valmimise peale.
    Ja insenere ei tule meil kuuldavasti nii või naa piisavalt peale…
    See on üks väga valus probleem. Kohati tundub, et ma olen masohhistliku tripi ette võtnud, et seda äri veel siin Pärnus üritada. Ma näen, kuidas Tallinna kolleegidki on hädas sellega, et ei leia piisavalt insenere. Pärnus on see veel tüki maad keerulisem.
    Aga üllatus-üllatus, meie kontoris on kõik lauad on täis! Ainus võimalus väga häid töötajaid saada ongi pakkuda põnevaid väljakutseid ja kui sinna juurde käib veel Pärnu mõnus elukeskkond, siis sellega on õnnestunud nii mõnigi spetsialist ära meelitada.
    Kooli 5 kortermaja Sindis enne rekonstrueerimistFoto: Termopilt OÜ
    Kooli 5 kortermaja Sindis pärast rekonstrueerimist (arvutisimulatsioon).Foto: Termopilt OÜ
    Rekonstrueerimine ei vähenda üksnes hoonete energiakulu, vaid võimaldab hoonele anda tänapäevase väljanägemise. Kooli 5 Sindi kortermaja rekonstrueeritakse KredExi toel pilootprojekti raames uudsel meetodil, kus soojustuspaneelid valmistatakse ette majatehases ning paigaldatakse objektil kraana ja tõstukite abil. Selline meetod võimaldab tagada ühtlasema tööde kvaliteedi ja lühendada oluliselt tööde kestvust hoone ümbruses. Nii põhjustavad soojustustööd vähem ebamugavusi elanikele.
    Projekteerimistööd on teostanud Termopilt OÜ. Soojustuspaneelide paigaldus toimub veel käesoleva suve lõpus.

    Tallinna Tehnikaülikooli poolt majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel 2020. aastal koostatud hoonete rekonstrueerimise pikaajalise strateegia järgi on järgneva 30 aasta jooksul vajalik põhjalikult rekonstrueerida ~100 000 eramut kogupinnaga 14 mln m², ~14 000 korterelamut kogupinnaga 18 mln m² ja ~27 000 mitteeluhoonet kogupinnaga 22 mln m². Selle tegevuse tulemusena paranevad ~80% Eesti elanike elamis- ja töötingimused.

    Jaga lugu:

Olulisemad lood

Swedbank: tallinlasele on korteri taskukohasus kukkunud 2009. aasta tasemele
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Kriisi ajal teevad isegi erinevad arvutused ärevaks
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Carnivali tulemused jäid hinnangutest tunduvalt alla Carnivali aktsia kukkus 20%
Carnivali aktsia kukkus keskpäevasel kauplemisel 20% 7,33 dollarile, langedes peaaegu 30 aasta madalaimale tasemele.
Carnivali aktsia kukkus keskpäevasel kauplemisel 20% 7,33 dollarile, langedes peaaegu 30 aasta madalaimale tasemele.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Tippjuhtide koolitaja Jüri Ratasest: siin ei aita enam tantsusaated ka Hinnangud Eesti tuntud juhtidele
Tänaseks on Jüri Ratas ennast lõplikult maha mänginud ja ei aita need tantsusaated tõenäoliselt ka, rääkis professor ja koolitaja Mare Pork uues raadiosaates „Äripäeva juhtimiskool“.
Tänaseks on Jüri Ratas ennast lõplikult maha mänginud ja ei aita need tantsusaated tõenäoliselt ka, rääkis professor ja koolitaja Mare Pork uues raadiosaates „Äripäeva juhtimiskool“.
Raadiohitid: nurka surutud Putin ja ostusoovitused börsidelt
Venemaa püha võitlus kollektiivse Lääne vastu, võlgniku teekond kinnisvaramiljonäriks ja parimad ostuvõimalused börsidelt olid sel nädalal teemad, mis pälvisid Äripäeva raadio kuulajatelt enim tähelepanu.
Venemaa püha võitlus kollektiivse Lääne vastu, võlgniku teekond kinnisvaramiljonäriks ja parimad ostuvõimalused börsidelt olid sel nädalal teemad, mis pälvisid Äripäeva raadio kuulajatelt enim tähelepanu.
IKEA Baltikumi juht: Tallinna pood jääb Eesti ainsaks
IKEA Baltikumi juht Hanspeter Zurcheri sõnul on Eesti elanike huvi Tallinna IKEA vastu oodatust suurem, rohkem suuri kauplusi aga Eestisse plaanis ehitada ei ole.
IKEA Baltikumi juht Hanspeter Zurcheri sõnul on Eesti elanike huvi Tallinna IKEA vastu oodatust suurem, rohkem suuri kauplusi aga Eestisse plaanis ehitada ei ole.

Olulisemad lood

Elering: mõne teise LNG-laeva toomiseks tuleb terminal ümber ehitada
Alexela sooviks oma Paldiski kai äärde saada mõne teise LNG taasgaasistamislaeva, seda juhul kui soomlaste oma Inkoosse kolib. Süsteemihaldur Eleringi arust tuleks kogu Paldiski LNG-terminal siis ümber ehitada.
Alexela sooviks oma Paldiski kai äärde saada mõne teise LNG taasgaasistamislaeva, seda juhul kui soomlaste oma Inkoosse kolib. Süsteemihaldur Eleringi arust tuleks kogu Paldiski LNG-terminal siis ümber ehitada.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.