Kiviter otsib bensiini tootmiseks partnerit

«Meie idee on selles, et välispartnerid tuleb juurde tõmmata juba projekti eeltöö käigus ja sellega me praegu ka tegeleme,» ütleb Soone. Ta pidas võimalike partneritega läbirääkimisi president Lennart Meri hiljutise USA-visiidi ajal. Soone peab võimalikuks, et olulise osa projekti tehnilise ja majandusliku põhjenduse finantseerimisest teeb välispartner.

Kiviteri üks tegevusvaldkondi on naftakeemia, selle arengustrateegia on seotud mootorikütuse tootmise alustamisega. «Meie mõistes tähendab see, et Kiviteril tekib kompleksne naftakeemiaprotsess, mis võimaldab efektiivselt ja jääkideta toota vajaliku oktaanarvuga (vähemalt 95 -- toim) bensiini,» räägib Soone.

Ta lisab, et praegu pakutakse maailmas küllaltki soodsaid võimalusi nn minikomplekside ehitamiseks, mille aastane toorainevajadus on pool miljonit tonni. Aastane tootmisvõimsus oleks sellise tootmiskompleksi puhul 200 000 tonni erineva kvaliteediga bensiini.

Tallinna tehnikaülikooli professori Leevi Mölderi hinnangul ei suuda Kiviter toota kvaliteetset autokütust ilma suurte kapitalimahutusteta. Bensiin koosneb paljudest komponentidest, mida töödeldakse eraldi ja hiljem segatakse omavahel kokku. «Kiviter on võimeline tootma osa komponente, kuid osa peab ta sisse ostma,» ütleb Mölder.

Jüri Soone nimetatud investeeringute suurust kommenteerides lausub Mölder, et pigem on see väike. «Kui kõik bensiini komponendid toota Kiviteris, on see investeering ebapiisav, aga kui osa komponente sisse vedada, siis võib investeering olla piisav,» ütleb Mölder.

Ta on seisukohal, et projekti realiseerimise eelduseks on naftajuhtme vedamine Eesti ja Venemaa vahele. «Mina suhtun naftajuhtmesse väga suure kahtlusega, sest Eestis ei ole inimesi, kes oleksid tuttavad nafta tootmise ja tööstuse olukorraga maailmas ja Venemaal ning sellepärast hinnatakse Venemaa võimalusi Eestis millegipärast üle,» räägib Mölder.

Tema teada on paljud Vene eksperdid hinnanud Venemaa naftatööstuse olukorda selliseks, et aastal 2000 ei ole Venemaal enam midagi välja vedada, pigem peab Venemaa hakkama naftasaadusi importima. «Viieks aastaks ei ole ju mõtet naftajuhet ehitada,» räägib Mölder.

Jüri Soone kinnitusel ei ole Kiviteri autokütuste tootmise projekt otseselt seotud naftajuhtme vedamisega, pigem raudteetranspordiga. «Raudteetransport on traditsiooniline ja sellega on arvestatud ka eelkalkulatsioonides,» kergitab Soone katet projektilt.

Tema hinnangul on vajadus bensiinitootmise projekti realiseerimise järele viivõrd suur, et see ei sõltu sellest, kas nafta tuleb toru kaudu või mitte. «Kiviteril ei oleks aga midagi naftajuhtme kasutamise vastu,» märgib Soone.

Leevi Mölder, kes on teinud mitme Eestile müüa pakutud naftatöötlemistehase kohta ekspertiisi, ütleb, et alates 1986. aastast töötavad maailmas väga paljud naftatöötlemistehased alakoormusega. «Euroopa naftatöötlemistehased on koormatud ainult 70--75% ulatuses.

Veelgi halvem on olukord Skandinaaviamaades ning hoopis hull Leedu tehasel, mis töötab alla 50 protsendi oma projektvõimsusest,» räägib Mölder. Ta lisab, et kuna lähedal on tehased olemas, siis peale Eesti poleks võimalik kusagile oma tooteid müüa.

Soone on seisukohal, et osa Kiviteris toodetavast autokütusest on võimalik küllaltki soodsalt turustada Ukrainas ja Valgevenes. Spetsialistid on arvamusel, et Eestis toodetav bensiin oleks konkurentsivõimeline ainult kahesaja kilomeetri raadiuses. Kiviter loodab aga autokütuse tootmise alal saavutada täiendavaid efekte, mis võimaldab turgu laiendada.

«Idee saab olla kandev ainult siis, kui me suudame toota bensiini konkurentidest odavamalt, mis võimaldab teha head koostööd kohalike kütusefirmadega, sest tanklaid ei kavatse me rajama hakata,» räägib Soone.

«Kui kõik õnnestub hästi ja kiiresti, võib tuleval aastal rääkida projekteerimise alustamisest, mis võib järgmisel aastal lõppeda. Ehitus ise võib aega võtta umbes kaks aastat,» lausub Soone. Ta lisab, et turgu hakatakse sisse töötama juba järgmise aasta alguses, kui Kiviteril on kavas turule paisata esimene kogus kõrge oktaanarvuga autokütust.