Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Rahapesu siirdub Sveitsist Ida-Euroopasse

    Rahapesuvastaste meetmete tugevdamise vajadus on eriti kriitiline riikides, mis on saanud tuntuks kui rahvusvahelised finantskeskused. Viimastel aastatel kehtestatud rahapesuvastaste seaduste tõttu on üks maailma finantskeskusi ?veits muutunud rahapesuvastase võitluse mudelriigiks.
    Ajalooliselt on ?veits oma maksuvabaduste ja finantstehingute konfidentsiaalsuse tõttu olnud tuntud kui atraktiivne koht illegaalsetele finantsdeposiitidele. ?veitsi finantstehingute konfidentsiaalsuse põhimõte kehtib juba alates 1934. aastast, mille kohaselt klientide finantstehingute konfidentsiaalsuspritnsiipide rikkumine deponeeritud summade kohta käiva info avalikustamise teel on karistatav vabadusekaotusega kuni kuus kuud. See muutis ?veitsi üheks maailma suuremaks finantsparadiisiks, kus pankades hoitakse välisdeposiidina ligi 160 miljardit dollarit.
    ?veits on püüdnud taastada oma rahapesutehingute tõttu tuhmistunud imagot seaduste kehtestamisega, mis takistaks rahapesu, ning on samas viinud riigi finantskuritegudega võitlemise liidriks ja näidiseks teistele riikidele. ?veitsi rahapesuvastane õigusloome sai suure hoo sisse 1991. aasta aprillis, kui ?veitsi föderaalne panganduskomisjon andis välja direktiivid, mis elimineerisid anonüümsed pangaarved 30. septembriks 1992. Nimetatud tulemusele jõuti ?veitsi pangandusassotsiatsiooni ja liikmespankade kokkuleppe tulemusena. Direktiivid sätestavad peamise nõudena, et pangad peavad enne pangaarve avamist identifitseerima pangakonto omaniku isiku, nõudes dokumendi täitmist, mida nimetatakse «Form A». «Form A» nõuab konto avajalt, et see identifitseeriks oma isiku ja kinnitaks, et tema on konto omanik ja juhul, kui ta seda pole, siis identifitseeriks isiku, kellele ta konto avab. Süsteemi algfaasis jäi anonüümseid pangakontosid elimineerivatesse direktiividesse sisse veel üks oluline lünk. Nimelt on juristidel võimalik pangakonto avamisel kasutada «Form A» asemel vormi «Form B», mis sätestas, et konto avanud jurist ei ole konto omanik, kuid teab konto omanikku identifitseerivaid andmeid. Samas ei olnud jurist aga kohustatud konto omaniku andmeid avaldama. Hiljem elimineeriti see võimalus seaduses.
    1992. aastal võeti ?veitsis vastu täiendavad normatiivaktid, mis võimaldavad panga töötajatel anda teada kahtlastest transaktsioonidest, ilma et neid seejuures süüdistataks pangasaladuse seadusevastases avalikustamises. Sama aasta oktoobrist nõuab ?veits klientide identifitseerimist, kes soovivad deponeerida Austriast pärinevaid summasid suuruses üle 25 000 ?veitsi frangi. Eriline huvi Austria vastu tuleneb faktist, et praeguse seisuga on Austria ainuke riik Euroopas, kes seni aktsepteerib anonüümseid deposiitkontosid pankades.
    Samuti peavad ?veitsi pangad jälgima transaktsioone, mis ületavad 100 000 franki. Kaalutakse võimalust alandada summat 25 000 frangile. Endiselt puudub pankadel kohustus anda aru kahtlastest transaktsioonidest ning puudub piirang summade suhtes, mida võib riiki sisse tuua ja sealt välja viia.
    Praegu on ?veitsis käsil meetmete sätestamine, mis püüavad kontrollida rahapesu pangavälises finantsettevõtete sektoris. Selliste institutsioonide seas on peamiselt vaatluse alla võetud kasiinod, kindlustusseltsid ja valuutavahetused. On oodata seadusi, mis kohustavad panku teatama kahtlase sisuga rahalistest transaktsioonidest. Samuti on ?veits ühinenud mitme rahvusvahelise rahapesuvastase konventsiooniga ja sõlminud riikidega bilateraalseid kokkuleppeid.
    Seega on ?veitsi valitsus viimasel ajal vastu võtnud seadusi, mis on peaaegu lõpetanud kuulsaks saanud anonüümsete pangakontode numbrisüsteemi. Sellise takistava tegevuse tulemusena on rahapesuga tegelevad organisatsioonid suundunud teistesse riikidesse, mille hulgas võib eriti viimasel ajal esile tuua Saksamaad ja Ida-Euroopa maid.
    Viimaste puhul on probleem eriti kriitiline, kuna neil tuleb lisaks oma finantssüsteemide kindlustamisele tegeleda veel majanduse ülesehitamise ja reformimisega.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Goldman Sachs ootab ulmelist nafta hinna tõusu
Goldman Sachs tõstis oma nafta hinna prognoosi selle aasta ja 2023. aasta kohta. Pank ootab, et OPEC+ tootjate kokkulepitud 2 miljoni barreli suurune päevase tootmismahu vähendamine on hindade jaoks "väga positiivne".
Goldman Sachs tõstis oma nafta hinna prognoosi selle aasta ja 2023. aasta kohta. Pank ootab, et OPEC+ tootjate kokkulepitud 2 miljoni barreli suurune päevase tootmismahu vähendamine on hindade jaoks "väga positiivne".
Eesti 200 juht: Kaja Kallasel on riigi pikaajalised kulud käest läinud
Pärast märtsivalimisi saab järgmine valitsus Kaja Kallaselt ja Reformierakonnalt pärandiks eelarve, kus suurtele seadustesse sisse kirjutatud kulutustele ei ole reaalset katet. Vastutustundlikust valitsemisest on ka Reformierakonna juhtimisel alles jäänud vaid mälestus, kirjutab Eesti 200 esimees Kristina Kallas.
Pärast märtsivalimisi saab järgmine valitsus Kaja Kallaselt ja Reformierakonnalt pärandiks eelarve, kus suurtele seadustesse sisse kirjutatud kulutustele ei ole reaalset katet. Vastutustundlikust valitsemisest on ka Reformierakonna juhtimisel alles jäänud vaid mälestus, kirjutab Eesti 200 esimees Kristina Kallas.
Goldman Sachs ootab ulmelist nafta hinna tõusu
Goldman Sachs tõstis oma nafta hinna prognoosi selle aasta ja 2023. aasta kohta. Pank ootab, et OPEC+ tootjate kokkulepitud 2 miljoni barreli suurune päevase tootmismahu vähendamine on hindade jaoks "väga positiivne".
Goldman Sachs tõstis oma nafta hinna prognoosi selle aasta ja 2023. aasta kohta. Pank ootab, et OPEC+ tootjate kokkulepitud 2 miljoni barreli suurune päevase tootmismahu vähendamine on hindade jaoks "väga positiivne".
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Pevkur esitab välisluure juhiks Kaupo Rosina
Kaitseminister Hanno Pevkur otsustas välisluureameti uue juhi kandidaadiks esitada Kaupo Rosina.
Kaitseminister Hanno Pevkur otsustas välisluureameti uue juhi kandidaadiks esitada Kaupo Rosina.
Matti Maasikas: sõja olukorras mõeldakse sõjast, muu on spekulatsioon
Meie peamine eesmärk peab olema toetada Ukraina võitu ja see saab olema selline, mis on ukrainlastele piisav võit, neid rünnati, nemad panevad need piirid maha, rääkis Euroopa Liidu suursaadik Ukrainas Matti Maasikas.
Meie peamine eesmärk peab olema toetada Ukraina võitu ja see saab olema selline, mis on ukrainlastele piisav võit, neid rünnati, nemad panevad need piirid maha, rääkis Euroopa Liidu suursaadik Ukrainas Matti Maasikas.
Redgate: Eesti võlakirjade riskimarginaal on kiirelt tõusnud
Eesti oleks võinud 10aastaste võlakirjade emissiooni saada täis ka natuke väiksema intressiga kui 4%, aga igal juhul võib öelda, et geopoliitiline olukord on meie riskimarginaali tublisti tõstnud.
Eesti oleks võinud 10aastaste võlakirjade emissiooni saada täis ka natuke väiksema intressiga kui 4%, aga igal juhul võib öelda, et geopoliitiline olukord on meie riskimarginaali tublisti tõstnud.

Olulisemad lood

Uuring: pea pooled ettevõtted kavatsevad kuue kuu jooksul palka tõsta
Järgmise kuue kuu jooksul kavatseb töötajate põhipalka tõsta 43% tööandjatest, mida on mõnevõrra vähem kui eelmisel aastal samal ajal, mil palgatõusu plaanis 54% tööandjatest.
Järgmise kuue kuu jooksul kavatseb töötajate põhipalka tõsta 43% tööandjatest, mida on mõnevõrra vähem kui eelmisel aastal samal ajal, mil palgatõusu plaanis 54% tööandjatest.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.