5. detsember 1995
Jaga lugu:

Apananskil meeldib olla niiditõmbaja

Apananskile meeldib olla niiditõmbaja. Kui päritakse tema firmade kohta, vastab ta mõistukõnes: «Minule meeldib olla kokk. Teised söövad ja kiidavad, et küll on hea. Aga keegi ei tea, kes keetis.»

Apananskit on tihti saatnud vastuolud. Moskva ülikoolist heideti ta välja neljandalt kursuselt. Süüdistus oli, et Apananski käitumises ilmnes riigivastaseid jooni. Kõrgemat haridust tõendava diplomi sai Apananski TPIst tööstuse planeerimise erialal. Ärivaim tärkas temas alles 1990. aastal, kui ta loobus teaduslikust tööst.

Esimesed vagurad sammud tegi Leonid Apananski ärimaailmas firmas Estar, kuid arusaamatuste tõttu OÜ Estar juhatuse esimehe Jüri Kraftiga lahkus ta sealt peagi. «Kraft oli minu arust despoot,» ütleb Apananski.

Kraft lausub, et Apananski juhitud Estari väliskaubandusfirma Estgard eriti edukas ei olnud. «Inimesena polnud Apananskil viga, kuid tema juhitud firma, kus töötas kümme inimest, ei suutnud müüa,» lausus Kraft. «Seetõttu tuli Estgard likvideerida.»

Küsimuse peale, kas Estari tiiva alt lahkumine andis talle põhjust hakata ajama oma äri, saab Apanaski veidi pahaseks: «Mina ei ole kunagi äri ajanud.» Ja selgitab: «Mul on küll päris palju firmasid, aga minu eesmärk on panna firmad tööle iseseisva süsteemina.»

Apananski unistab rohkest vabast ajast, et saaks pühenduda üksnes oma raamatukogule ja talle armsatele inimestele. «Mingi unistus peab inimesel ju olema!» hüüatab Apanaski naerma puhkedes.

«Ma ei tunne rahuldust sellest, kui mingi ärisüsteem hakkab hästi tööle, sest see tähendab, et järjekordselt hakkab mul igav ja ma tahan teha midagi uut,» lisab ta.

Apananski räägib, et kuna tal pole just kõige viletsam haridus, siis teadis ta täpselt, millest tuleb alustada. «Alustada tuli kaubandusest,» on ta veendunud. Kaubanduses tekkis Apananski esimene kapital. Seejärel tulid riburada investeeringud jalatsitööstusesse, nelja panka, nahatööstusesse, külmkapitööstusse jm.

Ettevõtted paiknesid kogu endise NSV Liidu territooriumil: alates Peterburis asuvutest pankadest kuni Armeenias asuva külmkapitehaseni. Kõigi nende ettevõtmiste taga oli 17.03.1989 registreeritud Eesti-India ühisettevõtte Est-Ind, mille aktsiapakist kuulus 49% India firmale Rusinda ja 51% Eesti eraisikutele.

Stagnatsiooniaja populaarset väljendit kasutades oli tegemist laia profiiliga ettevõttega, mille põhitegevusala oli kauplused, kus ülekaalus tööstuskaupade müük. Lisategevuste marginaalsust näitab loetelu: demonstratsioonide ja näituste organiseerimine; puidust kunstiesemete valmistamine (intarsia jms); kindlustus. Tänaseks on Est-Ind likvideeritud, firmale kuulunud ettevõtete aktsiad on Leonid Apanaski ja tema sõbrad välja ostnud.

1991. aastal tuli laiahaardelise firma otsi koomale tõmmata, sest suure venna lagunemine andis valusa hoobi Est-Indi äritegevusele. Seetõttu müüs Apanaski mitmes ettevõttes oma osaluse maha.

«Minu äripartnerid on olnud terve elu minu sõbrad,» lisab Leonid Apananski mõtlikult. Küsimuse peale, kas nende inimeste hulgas on tuntud inimesi, vastab Apananski filosofeerides: «Küsimus on selles, kes on tuntud inimene. Kas Tiit Vähi on prominent? Minu ajal oli ta autobaasi direktor.»

1990. aasta lõpus sündisid Apananski osalusel Revalia pank ning kindlustusselts ASA Kindlustus. Pankrotistunud Revalia panga vara müüs Apananski maha INKO pangale. Küsimuse peale, kas ta on ka praegu kuidagi mõne pangaga seotud, vastab Apananski diplomaatiliselt põiklevalt: «Leonid Apananski ei ole ühegi panga aktsionär.»

ASA Kindlustus on täna kogutud preemiate mahu poolest kõige suurem erakindlustusselts Eestis. Samuti on Apananski seotud elukindlustusseltsiga Blig, mis on elukindlustuses kogutud preemiate mahu poolest Eesti suurim erakindlustusselts.

Ärilises mõttes peab Apananski oma suurimaks kordaminekuks Iisraeli relvatehingut. 60 miljoni dollari suurune tehing, mille on riigikogu ratifitseerinud, tekitas paljudes ringkondades paksu verd.

Endine peaminister Mart Laar ütleb, et Apananskiga sai ta tuttavaks alles siis, kui kerkis päevakorrale relvade ostmine Iisraelist. Apananski sai Tiit Vähi valitsuselt volituse tegeleda tehinguga kui Eesti kaubandusesindaja.

«Ma õppisin Apananskit isiksusena lähemalt tundma siis, kui käisime Iisraelis ametlikul visiidil,» räägib Laar. «Kuna reis oli üsna seiklusrikas, jättis ta rahuliku ja kõva närviga inimese mulje. Eriti siis, kui oli oht lennukiga alla kukkuda.»

Iisraeli relvatehinguga seotud isikutest said üheksa meest, teiste seas Apananski ja Laar, Taasilt kingituseks püstolid.

Laar ütleb, et tema loovutas oma püstoli riigikantselei julgestusteenistusele. «Loomulikult ei jätnud ma seda püstolit endale, sest minul kui tollasel peaministril ning Apananskil oli vahe,» kinnitab ta.

Laari sõnul käitus Apananski relvatehingu vahendamisel igati korrektselt. «Ta ei sekkunud relvatehingu sellesse poolde, mis puudutas relvade valikut ja hinda,» räägib Laar. «Selle otsustas kaitsejõudude peastaap. Minu osa relvatehingus piirdus otsustamisega.»

Neljakümne kolme aastane Leonid Apananski on enda jaoks tõmmanud salajase piiri -- kahe aasta pärast (neljakümneviiesena) enam uusi projekte mitte alustada. «Kuid kas ma sellest ka kinni suudan pidada, on juba omaette küsimus,» möönab Apananski.

Jaga lugu:
Hetkel kuum