Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Apananskil meeldib olla niiditõmbaja

    Apananskile meeldib olla niiditõmbaja. Kui päritakse tema firmade kohta, vastab ta mõistukõnes: «Minule meeldib olla kokk. Teised söövad ja kiidavad, et küll on hea. Aga keegi ei tea, kes keetis.»
    Apananskit on tihti saatnud vastuolud. Moskva ülikoolist heideti ta välja neljandalt kursuselt. Süüdistus oli, et Apananski käitumises ilmnes riigivastaseid jooni. Kõrgemat haridust tõendava diplomi sai Apananski TPIst tööstuse planeerimise erialal. Ärivaim tärkas temas alles 1990. aastal, kui ta loobus teaduslikust tööst.
    Esimesed vagurad sammud tegi Leonid Apananski ärimaailmas firmas Estar, kuid arusaamatuste tõttu OÜ Estar juhatuse esimehe Jüri Kraftiga lahkus ta sealt peagi. «Kraft oli minu arust despoot,» ütleb Apananski.
    Kraft lausub, et Apananski juhitud Estari väliskaubandusfirma Estgard eriti edukas ei olnud. «Inimesena polnud Apananskil viga, kuid tema juhitud firma, kus töötas kümme inimest, ei suutnud müüa,» lausus Kraft. «Seetõttu tuli Estgard likvideerida.»
    Küsimuse peale, kas Estari tiiva alt lahkumine andis talle põhjust hakata ajama oma äri, saab Apanaski veidi pahaseks: «Mina ei ole kunagi äri ajanud.» Ja selgitab: «Mul on küll päris palju firmasid, aga minu eesmärk on panna firmad tööle iseseisva süsteemina.»
    Apananski unistab rohkest vabast ajast, et saaks pühenduda üksnes oma raamatukogule ja talle armsatele inimestele. «Mingi unistus peab inimesel ju olema!» hüüatab Apanaski naerma puhkedes.
    «Ma ei tunne rahuldust sellest, kui mingi ärisüsteem hakkab hästi tööle, sest see tähendab, et järjekordselt hakkab mul igav ja ma tahan teha midagi uut,» lisab ta.
    Apananski räägib, et kuna tal pole just kõige viletsam haridus, siis teadis ta täpselt, millest tuleb alustada. «Alustada tuli kaubandusest,» on ta veendunud. Kaubanduses tekkis Apananski esimene kapital. Seejärel tulid riburada investeeringud jalatsitööstusesse, nelja panka, nahatööstusesse, külmkapitööstusse jm.
    Ettevõtted paiknesid kogu endise NSV Liidu territooriumil: alates Peterburis asuvutest pankadest kuni Armeenias asuva külmkapitehaseni. Kõigi nende ettevõtmiste taga oli 17.03.1989 registreeritud Eesti-India ühisettevõtte Est-Ind, mille aktsiapakist kuulus 49% India firmale Rusinda ja 51% Eesti eraisikutele.
    Stagnatsiooniaja populaarset väljendit kasutades oli tegemist laia profiiliga ettevõttega, mille põhitegevusala oli kauplused, kus ülekaalus tööstuskaupade müük. Lisategevuste marginaalsust näitab loetelu: demonstratsioonide ja näituste organiseerimine; puidust kunstiesemete valmistamine (intarsia jms); kindlustus. Tänaseks on Est-Ind likvideeritud, firmale kuulunud ettevõtete aktsiad on Leonid Apanaski ja tema sõbrad välja ostnud.
    1991. aastal tuli laiahaardelise firma otsi koomale tõmmata, sest suure venna lagunemine andis valusa hoobi Est-Indi äritegevusele. Seetõttu müüs Apanaski mitmes ettevõttes oma osaluse maha.
    «Minu äripartnerid on olnud terve elu minu sõbrad,» lisab Leonid Apananski mõtlikult. Küsimuse peale, kas nende inimeste hulgas on tuntud inimesi, vastab Apananski filosofeerides: «Küsimus on selles, kes on tuntud inimene. Kas Tiit Vähi on prominent? Minu ajal oli ta autobaasi direktor.»
    1990. aasta lõpus sündisid Apananski osalusel Revalia pank ning kindlustusselts ASA Kindlustus. Pankrotistunud Revalia panga vara müüs Apananski maha INKO pangale. Küsimuse peale, kas ta on ka praegu kuidagi mõne pangaga seotud, vastab Apananski diplomaatiliselt põiklevalt: «Leonid Apananski ei ole ühegi panga aktsionär.»
    ASA Kindlustus on täna kogutud preemiate mahu poolest kõige suurem erakindlustusselts Eestis. Samuti on Apananski seotud elukindlustusseltsiga Blig, mis on elukindlustuses kogutud preemiate mahu poolest Eesti suurim erakindlustusselts.
    Ärilises mõttes peab Apananski oma suurimaks kordaminekuks Iisraeli relvatehingut. 60 miljoni dollari suurune tehing, mille on riigikogu ratifitseerinud, tekitas paljudes ringkondades paksu verd.
    Endine peaminister Mart Laar ütleb, et Apananskiga sai ta tuttavaks alles siis, kui kerkis päevakorrale relvade ostmine Iisraelist. Apananski sai Tiit Vähi valitsuselt volituse tegeleda tehinguga kui Eesti kaubandusesindaja.
    «Ma õppisin Apananskit isiksusena lähemalt tundma siis, kui käisime Iisraelis ametlikul visiidil,» räägib Laar. «Kuna reis oli üsna seiklusrikas, jättis ta rahuliku ja kõva närviga inimese mulje. Eriti siis, kui oli oht lennukiga alla kukkuda.»
    Iisraeli relvatehinguga seotud isikutest said üheksa meest, teiste seas Apananski ja Laar, Taasilt kingituseks püstolid.
    Laar ütleb, et tema loovutas oma püstoli riigikantselei julgestusteenistusele. «Loomulikult ei jätnud ma seda püstolit endale, sest minul kui tollasel peaministril ning Apananskil oli vahe,» kinnitab ta.
    Laari sõnul käitus Apananski relvatehingu vahendamisel igati korrektselt. «Ta ei sekkunud relvatehingu sellesse poolde, mis puudutas relvade valikut ja hinda,» räägib Laar. «Selle otsustas kaitsejõudude peastaap. Minu osa relvatehingus piirdus otsustamisega.»
    Neljakümne kolme aastane Leonid Apananski on enda jaoks tõmmanud salajase piiri -- kahe aasta pärast (neljakümneviiesena) enam uusi projekte mitte alustada. «Kuid kas ma sellest ka kinni suudan pidada, on juba omaette küsimus,» möönab Apananski.
  • Hetkel kuum
Olev Remsu: Eesti piir ja Hiina müür. Teeks äkki ise ühe leppe?
Otsesuhted ja kokkulepped Hiinaga tundub midagi ilmvõimatut, kuid pragmaatiline diil oleks äkki meilegi lahendus, just julgeolekut silmas pidades, kirjutab kirjanik Olev Remsu.
Otsesuhted ja kokkulepped Hiinaga tundub midagi ilmvõimatut, kuid pragmaatiline diil oleks äkki meilegi lahendus, just julgeolekut silmas pidades, kirjutab kirjanik Olev Remsu.
Suur analüüs: üks vana strateegia aitab laisal investoril turgu edestada
Investorid otsivad pidevalt head strateegiat, et anda oma portfellile hoogu. Üks lihtsamini mõistetav on Dow’ koerte strateegia, mis sobib laisemale investorile.
Investorid otsivad pidevalt head strateegiat, et anda oma portfellile hoogu. Üks lihtsamini mõistetav on Dow’ koerte strateegia, mis sobib laisemale investorile.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Nädala lood: lennujaamas valitseb aastaid üks firma, linnaasutuses paljastati bardakk
Lõppeva nädala olulisemate lugude hulka sattusid nii Tallinna linnasutuse kohta tehtud audit, lennujaamas ligi kümme aastat miljonite eest koristustöid endale haaranud üks firma ja Äripäeva investoriküsitlus.
Lõppeva nädala olulisemate lugude hulka sattusid nii Tallinna linnasutuse kohta tehtud audit, lennujaamas ligi kümme aastat miljonite eest koristustöid endale haaranud üks firma ja Äripäeva investoriküsitlus.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Eesti 200 saab Tallinnas kaks abilinnapea kohta
Tallinna linna uues võimukoalitsioonis saab erakond Eesti 200 kaks abilinnapea kohta.
Tallinna linna uues võimukoalitsioonis saab erakond Eesti 200 kaks abilinnapea kohta.
Vene teetootja teeskleb tootmist Lätis, eestlased müüvad ja kehitavad õlgu
“Meile teatati, et meil on võimalik võtta Läti firmast, kes toodab, ja kuna tarbija on oodanud seda teed, siis ma ei näinud mingit probleemi, miks ei võiks osta Läti firmast ja Eestis müüa.”
“Meile teatati, et meil on võimalik võtta Läti firmast, kes toodab, ja kuna tarbija on oodanud seda teed, siis ma ei näinud mingit probleemi, miks ei võiks osta Läti firmast ja Eestis müüa.”