Eesti Aerometi omakapital on seltsi bilansis üle paisutatud
Kindlustusseaduse kohaselt ei tohiks Aeromet lähtuvalt reaalse omakapitali suurusest, mis on Äripäeva andmetel umbes 10 miljonit krooni, võtta endale riske üle ühe miljoni krooni.
Kindlustusseaduse §52 kohaselt ei tohi seltsi omavastutus olla üle 10% tema reaalsest omakapitalist. Kindlustusinspektsiooni andmetel on Aerometi omavastutuse ülempiir mitte rohkem kui kolm miljonit krooni, Äripäevale teadaolevalt aga miljoni krooni ümber.
Eesti Aerometil on mitmeid kindlustuslepingud, mille omavastutus on neli miljonit krooni. 40 miljoni krooni suurusest omakapitalist lähtuvalt sõlmitud edasikindlustuslepingud võivad muutuda kehtetuks. Juhul, kui reaalne omakapital ei vasta edasikindlustusseltsile väidetule, on petetud edasikindlustusseltsi, kuna edasikindlustuslepingu eest on kindlustusselts preemiat maksnud vähem kui ta oleks tegelikult pidanud maksma.
Kindlustusvõtja jaoks tähendab see, et kui tekib suur kahju, millest osa peaks välja maksma edasikindlustusselts, ei pruugi ta oma osa kompenseerida.
Suurte kahjude korvamiseks on kindlustusseltsil reservid, kuid Aerometi tehnilised reservid, mille kattevara on ASi Marlekor aktsiad, on panditud Põhja-Eesti Pangale (PEP) ja pole likviidsed.
Kindlustusseltsi tegelik omakapital on tunduvalt väiksem, kui näitab bilanss. Eesti Aerometi 1994. aasta bilanss on audiitori poolt kinnitamata ja rohkete märkustega.
Ettevõtteteregistri andmetel võttis Eesti Aeromet PEPist eelmisel aastal laenu 5,5 miljoni krooni, mille tagatisena pantis 67,5% Marlekori Aerometile kuuluvatest aktsiatest.
Andres Suurkuusk PEPi laenuosakonnast ütles, et laenu tagastamise tähtaeg on selle aasta esimesel poolel. Praegu kuulub 67,5% Marlekorist kuni laenu tagasimaksmiseni sisuliselt PEPile. Seni on Aeromet Suurkuuse kinnitusel laenu korralikult tagastanud.
Aerometi 40 miljoni kroonist aktsiakapitali katavad osaliselt Marlekori aktsiad. Samas olid Marlekori aktsiad ka Aerometi kindlustusreservide kattevara, mistõttu pole kindlustusselts mõne miljoni krooni suurust kahju tõenäoliselt võimeline välja maksma, kuna aktsiad ei ole likviidsed ja puuduvad tagatisvarad. Aerometi aktsiakapitali on kindlustusseltsi omanikul Peter Sedinil kindlustusinspektsiooni andmetel sisse maksmata veel üle kümne miljoni krooni.
Mainori president Ülo Pärnits ütles, et Marlekori aktsiad on jaotatatud aktsionäride vahel ja Aeromet on üks Marlekori aktsionäre.
«Põhimõtteliselt võib ta oma aktsiaid pantida, sest need on Sedini omand, aga minu jaoks on see informatsioon uus,» rääkis Pärnits.
Aerometi ekspeadirektor Tõnu Pihlak Äripäeva infot ei kommenteerinud.
Eelmisel aastal tõsteti Marlekori aktsiakapitali varade ümberhindamise teel 11 miljonilt kroonilt 120 miljonile kroonile, mida Eesti raamatupidamistoimkonna protokollilise otsusega sellel ajal enam teha ei tohtinud. Tänaseks on see siiski õiguskantsleri Eerik-Juhan Truuvälja kirjaga vaidlustatud.
Ettevõtte väärtus on tema omakapitali suurus. Marlekori juhid lähtusid varade ümberhindamise teel aktsiakapitali tõstmisel põhimõttest, et firmal on vara üle 200 miljoni krooni.
«Eestis ei kajasta bilansid seda vara, mis firmal on,» põhjendas Pärnits Marlekori vara ümberhindamist. «Käib üks suur pudrutamine -- ühed ütlevad, et võib, teised ütlevad, et ei või. Meie ei näe ühtegi põhjust, miks ei või, » lisas Pärnits.
Kindlustusinspektsiooni peaspetsialisti Terje Võrgu sõnul tuleb Marlekoril aktsiakapital 1995. aasta bilansile audiitori kinnituse saamiseks tagasi hinnata 11 miljoni krooni peale.
Sellest tulenevalt väheneb rahaliselt ka Aerometi omakapital.