Reformierakond -- ootustest ja poolehoiust

Varakult enne saja päeva täitumist valitsuse ametisse astumisest on hakatud reformierakonnale märku andma, et ettevõtja pole temaga rahul. Kui taoliselt peetakse ajalehe juhtkirja tasemel meeles üht valitsuses vähemuses olijat, siis peegeldab see kõrgele kruvitud ootusi ja poolehoidu. Siiski ei rõõmustaks reitingu langus loomulikult ühtki erakonda.

Terasele lehelugejale on mulluste märtsivalimiste tulemused teada. Reformierakond saavutas seal küll parteidest parima resultaadi, kuid tal ei tekkinud võimalust toetuda vaadetelt lähedaste enamusele riigikogus. Järelikult on tal olnud vaid kaks valikut, piiratud tegevusvõimalused koalitsioonis või veelgi piiratumad opositsioonis.Vähemuses tuleb ka kaitsmist ja säilitamist pidada tegutsemiseks.

Mäletatavasti asutati reformierakond vastukaaluks jõudu koguvatele minevikuihalejatele, ja kartuses, et Eesti tolleks ajaks liberaalne majanduskeskkond valimiste järel halveneb. Reformide jätkamine on nõudnud nii valitsuses kui parlamendis üksjagu vaeva, ehkki see avalikkuse eest tihti varjus on olnud. Majanduskeskkonna võti on suuresti ka välispoliitikas, millesse kapseldumises erakonda süüdistatud on.

Konkreetsematest reformidest on suuremad ootused olnud seotud maareformiga. Tegemist on ettevõtmisega, mis on kõigis maades väldanud aastaid ning pealegi oli Eestis omal ajal valitud tee väga keeruline. Seepärast ei kiirustanud reformierakond, ise opositsioonis olles, valitsust maareformi aegluse pärast nahutama. Lisaks on asi siiani ära rippunud vastutavast ministrist, keda reformierakonna poliitika ajamises mitte kuidagi ei saa süüdistada.

Loodetud on ka uuendusi maksunduses. Maksuseadustega on erakond suhteliselt rahul. Seal, kus on peetud vajalikuks muudatusi, on neid korduvalt algatatud. Viimaseks sammuks oli seaduseelnõu, millega vabastatakse maksust ettevõtluse tulud. See radikaalne idee on olemas ka erakonna programmis. Eelnõu on tõsine poliitiline ja sisuline väljakutse teistele parteidele ning selle saatus ei sõltu paraku ainult autoritest. Samas on maksunduski valdkond, kus erakonnal pole n-ö oma ministrit.

Ettevõtjate toetamise teema väärib tegelikult täpsustamist. Liberaalidena ei keskenduta põhimõtteliselt huvigruppide kaitsmisele. Selle asemel rõhutakse võimaluste võrdsustamisele. Olulisemaid punkte selles on tõketest ja soodustustest vaba majanduskeskkond. Ettevõtja toetamine pole reformierakonnale mingi asi iseeneses. Selline keskkond sobib ettevõtjale lihtsalt kõige paremini ja lubab tal majanduse mootorina edukalt toimida.

Teadagi ei taga kõigile võrdne majanduskeskkond kõigi edu konkurentsivõitluses. Eesti poliitikas on esindatud ka jõud, kelle jaoks majanduskeskkond on oluline, kui see võimaldab kindlustada enda pooldajate positsioone majanduselus. Mõni litsents, kvoot või toll, riigiasutusest või omavalitsusest valitult pudenev info, unustatud maksupettus või kingituse mõõtu leping on hoopis tõhusam edu garantii kui valikuvõimaluste võrdsustamine. Ettevõtja oskab olla selle eest rahaliselt helde ja parteiliselt truu. Eestimaa kõrtsides praalib ärimehi oma sõprusest maksuametnike ja poliitikutega. Reformierakond sellist toetust ei taotle. Õnneks ei pääse sedalaadi toetuse juurde ega sae omaenda oksa ettevõtjate enamus.

Ettevõtluse tulude maksust vabastamine poleks tähtis mitte niivõrd ettevõtja kui grupi, vaid kui Eesti riigi (mitte ära segada valitsusega) huvide pärast. Ja selle riigi pärast valmistab erakond ette selliseidki samme, millel seost ettevõtjaga polegi. Kuid tähelepanelik olla tasub ka ettevõtjail.