Minu arvates ei saagi keegi hinna kujundamist kooskõlastada. Siin on probleem terminoloogilistes arusaamatustes. Hinna kujundamine on oma olemuselt ettevõttesisene tegevus, see tuleneb ettevõtte omapärast, omandivormist jne. Teiselaadilisi kokkuleppeid meil lihaliidus pole kunagi olnud ja polegi seda vajalik teha. Oleme küll analüüsinud erinevaid hinnatasemeid, näiteks kui kõrged on liha hulgihinnad ja jaehinnad maailmas jne. Need on taustauuringud, mis peavad olema. Majandustegevusega pole liit kunagi tegelenud.
Eesti lihaturg on täiesti avatud süsteem. Tootjaid on väga palju, turustajaid on väga palju, on hulgikaubandusettevõtteid, kes ekspordivad ja impordivad liha. Seetõttu ei olegi lihaturu puhul mõtet kartellikokkulepetest rääkida. Samas, kes saab takistada ühe liidu liikme direktoril teisele helistamast ja teatamast, et alates homsest on hind niisugune. Igal ettevõttel on oma hulgihind.
Mingist kokkuleppest saab ikkagi rääkida ainult siis, kui nõudlus on suur. Lihatooted ei ole suure nõudlusega kaubad. Nii kui liha hind tõuseb, ostetakse makarone ja liha tarbimine väheneb.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Võrreldes lihaga on leib natukene teine kategooria. Liha on nagu lukskaup, aga ilma leivata elada ei saa.
Minu kõrvu ei ole kar-tellikokkulepetest kütuseäris küll midagi jõudnud. Kütuseturul pole see ka üldi-selt eriti võimalik. Firmade mängumaa on konkurentsiga viidud nii väikeseks, kõigil on ikkagi huvi enda eest väljas olla. Ma ei näe küll võimalust, et Shell, Neste, Statoil ja Eesti firmad kõik koos suudaksid hinna osas mingeidki kokkuleppeid sõlmida.
Paljud spekuleerivad sellega, et aktsiisi tõustes möödunud aasta lõpus kõigil kütusefirmadel ühtemoodi hinnad tõusid. Ma ei tea, kas keegi aga konkreetset hinda kellegagi kokku leppis. Kõrge hind püsis sellisena ainult mõned päevad, osad firmad lasid hinna varsti alla. Hind tõusis ju tegelikult nii, et mõnel oli hind juba 4.70, teised tõstsid hinda alles poole päeva pärast. Seega, nii kui kesköö lõi, siis ei olnudki kõigil hinnad kohe üleval, hinnad muutusid erinevalt.
Tegijaid kütuseturul on üsna palju. Kütusetarbimine on ühest küljest suur. Teisest küljest on hinnamehhanism täielikult välja kujunenud. On ju teada, palju selle produkti transport ja maksud sinna juurde maksavad. Kartellist võiks siis tõsisemalt juttu teha, kui põhjendamatult, näiteks ilma aktsiisi tõstmata, kasvaks liitri kütuse hind 20 senti. Õliliidus ei ole kordagi hinnataset arutatud.