20 veebruar 1996

Eesti soovib WTO-lt kõrgeid tollitariife

Eesti esitas taotluse WTO liikmeks astumiseks möödunud aasta veebruaris. Juba 1994. aastal, mil Eesti soovis saada alles WTO eelkäija üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT) liikmeks, moodustati liitumisläbirääkimisteks kahepoolne töögrupp, mis tegutseb praeguseni. Eesti delegatsiooni juht on välisministeeriumi asekantsler Priit Kolbre.

Toimunud on juba kolm kokkusaamist, neljas leiab aset 28. märtsil. Kahepoolseid tolliläbirääkimisi mitmete WTO liikmesriikidega on peetud kaks vooru ning kolmas toimub märtsi alguses. Välisministeerium loodab, et Eesti võetakse vastu WTO liikmeks detsembris Singapuris toimuval organisatsiooni konverentsil.

Eesti välisministeerium loodab, et WTO liikme staatus asendab Eesti ja teiste riikide vahel sõlmitud enamsoodustuslepingud üldise rahvusvahelise lepingute süsteemiga. Enamsoodustuslepingud ei pruugi välisministeeriumi seisukohast olla alati Eestile soodsad, kuna soosivad majanduslikult tugevamaid lepingupartnereid, näiteks USAd.

WTOs kehtiv üldine enamsoodustuse põhimõte on vaid alternatiiv, leiab välisministeerium. Kokkuleppe järgi laienevad kõik soodustused, eelistused ja privileegid, mida üks riik annab vastastikuses kaubavahetuses oma partnermaale, automaatselt ka ülejäänud WTO liikmesmaadele.

Vastupidiselt mitmete poliitikute väidetele aitab WTO liikmeksolek Kolbre sõnul säilitada Eestil liberaalset majanduspoliitikat, kuna kergendab valitsuse vastupanu survegruppidele, kes sooviksid mingi majandusharu kaitseks kasutada protektsionistlikke meetmeid. WTOsse astumisel sõlmitud leping sätestab kindlalt taseme, milleni Eesti võib põllumajandust riiklikult toetada. Eesti püüab saavutada WTOga kokkulepet põllumajandustoodete ekspordi toetamise ja teenuste alal.

Priit Kolbre sõnul aitab WTOsse pääsemine Eestil seista vastu ka Venemaa kehtestatud kõrgetele tollimääradele. «Venemaa väidab, et ta rakendab kõrgeid tollimäärasid kõigi nende riikide puhul, kellega tal puudub kaubandusleping,» ütles Kolbre, «see lepingunõue kaotaks siis kehtivuse, kui Venemaa saab WTO liikmeks». Eesti suhtes ei tohi Venemaa siis enam eritolle üleval hoida, kinnitas Kolbre.

Kolbre rõhutas, et WTO liikmete huvi Venemaa turu vastu on väga suur ja nad soovivad, et temast saaks kiiresti WTO liige. Kuna aga Venemaa siseolud on praegu üsna segased, tahab WTO saada garantiisid, et Venemaa hakkab täitma organisatsioonis kehtivaid reegleid, ütles Kolbre. «Kahepoolseid tolliläbi-rääkimisi pole Venemaa praegu veel alustanud ning sellel aastal Venemaa WTO liikmeks kindlasti ei saa. Ühinemisprotsess võib venida isegi väga pikaks. Näiteks Hiina puhul on see kestnud juba üle kümne aasta,» kirjeldas Kolbre Venemaa liikmekssaamise üsna pessimistlikke väljavaateid.

Praegu peab Eesti WTO raames tollikõnelusi Kanada, USA, Mehhiko, Poola, Austraalia ja ?veitsiga. Kolbre kinnitas, et tollikokkulepped on liitumise puhul vältimatud. Iga uus WTO liikmeks pürgiv riik peab n-ö vanade olijatega kokku leppima, kui kõrgele võivad tollitariifid WTO uue liikmena tõusta.

Kolbre sõnul ei tähenda aga see sugugi, et Eesti ei võiks kehtestada WTOsse saamise järel oma tolle. Küsimus on selles, et Eesti ei tohi tõsta tollimäärasid kõrgemale sellest tasemest, mis läbirääkimiste ajal kokku lepiti, toonitab ta.

Keegi ei tea täna veel täpselt, kas Eesti millalgi tollitariifid kehtestab või mitte. Igal juhul soovib välisministeerium läbirääkimistega säilitada Eestile võimaluse seda vajaduse korral teha.

Kolbre kinnitusel on Eesti esitanud läbirääkimistel oma soovi kehtestada põllumajandussaaduste puhul tolli ülempiiriks 25--30% kauba deklareeritud väärtusest. Tööstustoodete osas oleks see 5--10%. «See on aga paljudele läbirääkijatele tundunud liiga kõrgena.

Eriti USA on nõudnud, et Eesti langetaks oma nõudmisi tööstuskaupadele pandava tolli lagede osas,» sõnas Kolbre. Ta lisas, et Eestile piisaks kui tollitariif ei ületaks 5--8% kauba deklareeritud väärtusest.

WTOga peetavad läbirääkimised on seotud nende kokkulepetega, mida organisatsiooni liikmesriigid on sõlminud pikal läbirääkimiste voorul, mis GATTi egiidi all algas 1986. aastal Uruguays asuvas Punto del Este linnas ja lõppes 1994. aastal Marrake?i konverentsil Marokos. Seal valmiski WTO asutamisleping, mille on tänaseks ratifitseerinud 90 riiki.

Kui GATT tegeles varem tööstuskaupadelt võetavate tollidega, siis Urugay vooru läbirääkimistel oli arutelu all ka põllumajandus, intellektuaalne omand ja regionaalsed vabamajandustsoonid.

Kokku on lepitud, et põllumajandustoodete tolle alandavad arenenud riigid 6 ja arengumaad 10 aasta jooksul. Ületootmist soodustavaid riiklikke toetusi tuleb järk-järgult vähendada. Kaotada tuleb abirahad, mis on mõeldud otseselt tootmise toetamiseks. Nii loodavad organisatsiooni liikmesmaad avada rikaste tööstusriikide turge vaesemate maade põllumajandustoodetele.

WTO ei sekku kaubandussuhetesse vabakaubanduspiirkondade ja tolliliitude sees. Liikmesmaadelt nõuab organisatsioon vaid, et ühendus ei tõstaks tollimäärasid WTO liikmeks mitte olevatele riikide suhtes.

Välisministeeriumi väliskaubandusosakonna spetsialisti Andre Punga sõnul ei ole Eestil kavatsust liituda teise maailma majandusorganisatsiooni OECDga (majanduskoostöö ja -arengu organisatsioon). «Me ei ole selleks rikaste riikide liiduks veel valmis,» märgib ta.

Praegu on Eestil sõlmitud vabakaubanduslepingud vaid Euroopa Liidu, Euroopa vabakaubanduse assotsiatsiooni, Läti, Leedu ja Ukrainaga. Läti ja Leedu puhul on vabakau-banduslepingud osalised, kuna nad ei hõlma põllumajandussaadusi.

ASi Kreenholmi Valdused peadirektor Meelis Virkebau sõnul õnnestus Kreenholmi erastamine üksnes tänu ELiga vabakaubanduslepingu sõlmimisele. Virkebau sõnul on tänu lepingule Kreenholmil suuri hinnaeeliseid ELi turul isegi mitmete juhtivate Aasia tekstiilimaade, näiteks Pakistani ees.

AS Baltika tegevdirektor Meelis Milder ütles, et Baltika toodangust läheb Lääne-Euroopa turule umbes viiendik. Eksport Saksamaale on Milderi sõnul küll 7% kasvanud, kuid vabakaubanduslepingu mõju ei pidanud Milder siin eriti oluliseks. Ta märkis, et Euroopasse müüb Baltika üldse vähe ning 45% toodangust läheb hoopis USAsse.

Kalatoodetega tegeleva Dagofiski direktori Jaanus Berkmanni sõnul ei saa tema üldse aru, et vabakaubanduslepingul tema firma ekspordile mingit erilist mõju oleks olnud.

Samal arvamusel oli ka ASi Imavere Saeveski tegevdirektor Margus Kohava, kommenteerides oma firma puidueksporti Euroopa Liitu. «Mingeid piiranguid ega makse pole olnud. Palju tahame, nii palju ka viime,» ütles Kohava.

Osad Eesti firmad ei tunneta vabakaubanduslepingu mõju ka seetõttu, et enamus nende ekspordist on suunatud idaturule. Seda kinnitasid näiteks ASi Norma müügiarendusjuht Peep Siimon ja ASi Standard müügidirektor Enn Veskimägi. Viimase sõnul võivad Euroopa Liidu liiga kõrged kvaliteedinõuded hakata nende eksporti takistama. «Näiteks meie puitlaastplaat ei ole ELis üldse aktsepteeritud,» ütles Veskimägi.

Reedel esitletakse rahvusraamatukogus ELi valge raamatu eestikeelset tõlget. Selle dokumendiga on EL sätestanud tingimused, mida Eesti peab täitma, pääsemaks ühe maailma suurima vabakaubanduspiirkonna liikmeks.

Euroreformiminister Endel Lippmaa sõnul ei järgita Eestis järjekindlalt nõuet, et väljatöötatavad normid ja seadused oleksid kooskõlas Euroopa Liidu omadega.

Lippmaa sõnul ei võeta tema soovitusi enamasti kuulda, kuna erinevad survegrupid soovivad enda huvides saada seadustesse ja normidesse erandeid. Eesti omi norme peab Lippmaa mõttetuiks, kuna need tuleb Euroopa Liitu saades niikuinii ära muuta.

- lubatud teenustepakkujate arv riigis

- tehingute või aktivate väärtus

- teenuste üldmaht

- lubatud palgattööliste arv

- ettevõtte tüübile, mida on lubatud rajada vastava teenuse pakkumiseks

- välisinvesteeringu osalus omandis ja välisinvesteeringu absoluutväärtus

1) Kõik eelised, mida riik annab vastastikuses kaubavahetuses teisele riigile, laienevad kõigile teistele WTO liikmesriikidele.

2) Siseturu kaitse peab toimuma vaid läbi tollitariifide. Impordikvoote võib erandkorras piiratult kasutada vaid riigi maksebilansi tasakaalustamiseks.

3) Imporditud kaubad peavad olema maksustatud analoogselt kodumaise toodanguga.

4) Võib rakendada meetmeid ebaausa kaubanduspraktika vastu.

Antidumpingu maks tuleb kehtestada võrdselt dumpingu piiriga ja vaid siis, kui on ohustatud kohalik tööstus.

Hetkel kuum