Eesti soovib WTO-lt kõrgeid tollitariife

WTOs kehtiv üldine enamsoodustuse põhimõte on vaid alternatiiv, leiab välisministeerium. Kokkuleppe järgi laienevad kõik soodustused, eelistused ja privileegid, mida üks riik annab vastastikuses kaubavahetuses oma partnermaale, automaatselt ka ülejäänud WTO liikmesmaadele.

Vastupidiselt mitmete poliitikute väidetele aitab WTO liikmeksolek Kolbre sõnul säilitada Eestil liberaalset majanduspoliitikat, kuna kergendab valitsuse vastupanu survegruppidele, kes sooviksid mingi majandusharu kaitseks kasutada protektsionistlikke meetmeid. WTOsse astumisel sõlmitud leping sätestab kindlalt taseme, milleni Eesti võib põllumajandust riiklikult toetada. Eesti püüab saavutada WTOga kokkulepet põllumajandustoodete ekspordi toetamise ja teenuste alal.

Priit Kolbre sõnul aitab WTOsse pääsemine Eestil seista vastu ka Venemaa kehtestatud kõrgetele tollimääradele. «Venemaa väidab, et ta rakendab kõrgeid tollimäärasid kõigi nende riikide puhul, kellega tal puudub kaubandusleping,» ütles Kolbre, «see lepingunõue kaotaks siis kehtivuse, kui Venemaa saab WTO liikmeks». Eesti suhtes ei tohi Venemaa siis enam eritolle üleval hoida, kinnitas Kolbre.

Kolbre rõhutas, et WTO liikmete huvi Venemaa turu vastu on väga suur ja nad soovivad, et temast saaks kiiresti WTO liige. Kuna aga Venemaa siseolud on praegu üsna segased, tahab WTO saada garantiisid, et Venemaa hakkab täitma organisatsioonis kehtivaid reegleid, ütles Kolbre. «Kahepoolseid tolliläbi-rääkimisi pole Venemaa praegu veel alustanud ning sellel aastal Venemaa WTO liikmeks kindlasti ei saa. Ühinemisprotsess võib venida isegi väga pikaks. Näiteks Hiina puhul on see kestnud juba üle kümne aasta,» kirjeldas Kolbre Venemaa liikmekssaamise üsna pessimistlikke väljavaateid.

Praegu peab Eesti WTO raames tollikõnelusi Kanada, USA, Mehhiko, Poola, Austraalia ja ?veitsiga. Kolbre kinnitas, et tollikokkulepped on liitumise puhul vältimatud. Iga uus WTO liikmeks pürgiv riik peab n-ö vanade olijatega kokku leppima, kui kõrgele võivad tollitariifid WTO uue liikmena tõusta.

Kolbre sõnul ei tähenda aga see sugugi, et Eesti ei võiks kehtestada WTOsse saamise järel oma tolle. Küsimus on selles, et Eesti ei tohi tõsta tollimäärasid kõrgemale sellest tasemest, mis läbirääkimiste ajal kokku lepiti, toonitab ta.

Keegi ei tea täna veel täpselt, kas Eesti millalgi tollitariifid kehtestab või mitte. Igal juhul soovib välisministeerium läbirääkimistega säilitada Eestile võimaluse seda vajaduse korral teha.

Kolbre kinnitusel on Eesti esitanud läbirääkimistel oma soovi kehtestada põllumajandussaaduste puhul tolli ülempiiriks 25--30% kauba deklareeritud väärtusest. Tööstustoodete osas oleks see 5--10%. «See on aga paljudele läbirääkijatele tundunud liiga kõrgena.