Täna streigib 10 000 kultuuritöötajat
Eile arutas Linnar Kaldmaa rahandusministeeriumi ekspertkomisjoniga, milliseid võimalusi saaks leida kultuuri- ja riigieelarveliste asutuste töötajate palgatõusuks veel sel aastal. Tema sõnul on TALO (teenistujate ametiühingu liitude organisatsioon) ja valitsuse läbirääkimistel osalevate ametiliitude minimaalne palgatõusu nõue 1996. aastaks umbes 150 miljonit krooni.
«Ütlesin eile ekspertkomisjonile, et püüame lahendust leida sellele saastale, mis reformierakond on kokku keeranud,» väitis Kaldmaa. Ta meenutas, et just reformierakonna rahandusministri Andres Lipstoki ajal jättis valitsus realiseerimata kaks kultuuri- ja haridustöötajate 1995. aasta palgatõusu etappi, mis oli ette näinud 1994. aasta septembris tehtud protokoll. «Samas aga teatud valdkondade lisatasusid tunduvalt tõsteti, nagu politseil, päästeametil, kaitsejõududel,» märkis Kaldmaa.
Kultuuritöötajate streiki toetavad kõrgkoolide ametiliit, haridustöötajate liit, teatriliit, teadustöötajate ametiliit ja kaks ametiühingut Eesti Televisioonist, kuid ulatuslikku streiki nad ei plaani. Eesti haridustöötajate kutseliidu juhatuse esimees Sven Rondik ütles, et haridustöötajad on võrreldes kultuuritöötajate ja riigieelarveliste asutuste töötajatega paremas seisus ja streikida oleks ebaeetiline. Õpetajatele lubati teatavasti 1996. aastaks 30protsendilist palgatõusu ülejäänutele lubatud 13 protsendi vastu.
Rondiku väitel pole aga riigil siiski piisavalt raha, et säilitada õpetajatele selle aasta jaanuaris detsembrikuu palgatase. «Näiteks on Pärnu maakonnas 1995. aasta palgataseme säilitamiseks puudu 1,42 miljonit krooni, Rapla maakonnas miljoni krooni ringis,» märkis Rondik. Tema andmetel sellist maakonda Eestis polegi, kus õpetajate palk oleks täies ulatuses rahaga kaetud. Rondik kinnitas, et haridustöötajad võivad streikima hakata kunagi hiljem, kui valitsus oma poliitilist otsust ei täida.
Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Olev Raju kinnitas, et kultuuritöötajate lootus kasutada palgatõusuks 277 miljoni krooni suurust eelarvejääki ei ole reaalne.
Detsembri suured laekumised on ära söönud jaanuari ja veebruari alalaekumised ja alles märtsi lõpus võib oodata normaalset rahalaekumist. «Tõepärane oleks leida eelmise aasta eelarve jäägist 50--60 miljonit krooni või isegi rohkem. Ma ei välista aga, et sealt tuleks ka päästeametile mõni auto osta,» lisas Raju.
Linnar Kaldmaa lisas, et järgmisel kolmapäeval toimub TALO ja valitsusdelegatsiooni kohtumine 1996. aasta palgaläbirääkimiste osas, kus kindlasti puudutatakse ka 1997. aasta palga küsimust.