Venemaal hakkab pihta maareform

Otsus puudutab umbes 12 miljonit endist kolhoositöötajat ning 40 miljonit aianduskrundi omanikku.

Asepeaminister Aleksandr Zavirjuhha lükkas tagasi oponentide süüdistused, et dekreet on vaid trikk häälte võitmiseks eelolevatel presidendivalimistel. Zavirjuhha sõnul oli Jeltsin tüdinenud ootamast, et parlament reformi käivitaks.

Teatavasti jäi maaseadus, mis reguleerib elanike konstitutsioonilist õigust maaomandile, duuma alamkojas konservatiivide vastuseisu tõttu vastu võtmata.

Samas on selge, et valimisteni jäänud paari kuu jooksul reformiprotsess palju ei edene, kuid kui protsess kord juba käivitub, ei suuda seda peatada ka mitte kommunist Gennadi Zjuganovi valimisvõit, kinnitas Zavirjuhha.

Venemaa on suures osas põllumajanduslik maa ning ekspertide sõnul ei saa rääkida tõelisest turumajandusest enne, kui maa- ja põllumajandusreform on läbi viidud. Veebruaris rahvusvahelise valuutafondiga (IMF) sõlmitud 10,2 miljardi dollarilise laenulepingu kohaselt kohustus Venemaa maareformi kiirendama.

Jeltsini dekreet annab kolhooside ja sovhooside töötajatele õiguse maad müüa, osta ja rentida ning laiendada oma maavaldusi kolhooside erastamisel saadud maa arvel kuni 20 hektarini. Sama õiguse saavad ka aiamaade omanikud.

«See annab venelastele võimaluse muutuda tõelisteks maaomanikeks,» ütles Juri Linin Venemaa põllumeeste assotsiatsioonist. «Otsus on üsna populaarne maainimeste, eriti pensionäride jaoks,» lisas ta.

Järgnevalt tuleb duumal kõrvaldada seadusandluse puudujäägid ning ebakohad, mis seni on tehinguid maaga takistanud.

Raskeks läheb maa hinna määramisega, kuna maaturg on Venemaal alles täiesti välja kujunemata. AP-BNS-REUTER