Üliõpilased suunatakse kohustuslikult riigitööle

Riigiametis töötamise aja kestuse teise variandi järgi vältab sundsuunamine riigitööl koguni kaks normaalõppeaega, 6 kuni 12 aastat.

Riigikogu kultuurikomisjoni esimehe Tõnis Lukase sõnul tuli ettepanek riikliku koolitustellimuse seadusta-miseks haridusministeeriumilt, aprilli keskel saadeti see tutvumiseks riiklikesse kõrg-koolidesse.

Seadusemuudatuse kohaselt katab riigi tellimusena loodud õppekohtadel õppijate koolituskulud riik õppelaenuna. Nende õppekohtade peale korraldatakse avalik konkurss, mille läbinutel on lepingujärgne kohustus töötada kahekordse õppeaja jooksul pärast õppeasutusest lahkumist riigi määratud töökohal, mille järel õppelaen kustutatakse.

Suunamise eiramisel tuleb koolituskulud tagasi maksta. Seda ei tule aga teha, kui riigil pole lõpetamise järel lepingule vastavaid töökohti pakkuda.

Tartu ülikooli üliõpilaskonna edustuse eesistuja Tarmo Sild sõnas, et Eesti üliõpilaste liit võtab nimetatud ettepaneku suhtes seisukoha 15. mail. «Edustuse seisukoht on, et inimest ei saa sunnismaiselt siduda kolmeks kuni kuueks aastaks,» märkis Sild.

Haridusministeeriumi teaduse ja ülikoolide osakonna ju-hataja Ain Heinaru sõnul maksab riik 1996. a ühe üliõpilaskoha eest 21 000 krooni. «Järelikult läheb üks spetsialist riigile maksma 80 000 kuni 100 000 krooni. Erafirmad, kuhu ülikooli lõpetanud tööle lähevad, saavad selle ju kingituseks,» lisas ta.

Haridusministeeriumi andmetel õpib praegu riiklikes kõrgkoolides 20 000 üliõpilast. Igal aastal võetakse juurde ligi 5000 üliõpilast.

Tõnis Lukase sõnul ei jõua riik kõrghariduse kulutusi tervenisti ise kanda ja on selge, et osa raha peab tulema mujalt. «Riigi motivatsioon oma raha eest õppekohtade ostmisel on maksta kinni nende haridus, kes on valmis lõpetamisel vaatama, millistel erialadel ja mis piirkondades riik neile tööd pakub,» lausus Lukas.

Heinaru prognooside kohaselt esitatakse 1997. aastaks riiklik tellimus siiski enamikule riiklikes kõrgkoolides õpitavate erialade õppekohtadele. «Riik vajab õudselt haritud inimesi,» tõdes ta. «Ülikooli lõpetajatel pole praegu garantiid töökohta saada, siis nad saavad selle.»

Sotsiaalministeeriumi tööjõu- ja töökeskkonna büroo juhataja Taavi Männamaa sõnul on praegu riigivalitsemises, riigikaitses, sotsiaalkindlustuses ja haridussfääris tööl umbes 85 000 inimest ja aastaks 1998 prognoositakse selle arvu suurenemist 1000 võrra.

Riigitöötajate arvu nimetamist alates 2000. a, mil õpingud peaksid lõpetama esimesed sundsuunamise alla kuuluvad üliõpilased, pidas Männamaa ennustamiseks kohvipaksu pealt. Tema kinnitusel on tendents riigiametnike vähenemise suunas.

Ain Heinaru sõnul hõlmab kohustuslik suunamine vaid erialad, mille suhtes on riigi nõudlus. «Näiteks kunstierialade puhul on riikliku suunamist raske ette kujutada,» lausus Heinaru.

Heinaru sõnutsi hakkavad ministeeriumid esitama igal aastal haridusministeeriumile taotluse, kui palju nad lõpetajaid tööle soovivad. «Nende andmete põhjal koostatakse riiklik tellimus, arvestatakse raha ja tehakse pakkumused eri ülikoolidele,» rääkis Heinaru. Ta lisas, et edaspidi laieneb riiklik tellimus ka erakõrgkoolide suhtes, aga enne peavad need läbima akrediteeringu.