Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ärimees peaks õietolmu sööma
Doktor Enn Lõugu andmetel sisaldab õietolm teadaolevast 22 aminohappest 20. Inimese ööpäevase valguvajaduse katab 2 supilusikatäit õietolmu. Paarimillimeetrise läbimõõduga graanulid toniseerivad, vähendavad väsimust, korrigeerivad neuroose, aitavad tüsenemise vastu jne.
Eestis hakati mesilastelt õietolmu koguma alles paarkümmend aastat tagasi. Praegu laialt kasutuseloleva mesitaru lennuava ette paigaldatava õietolmukoguja loojad on mesinikud Hain ja Kaie Taim.
Paar aastat tagasi loobusid nad linnaelust, ostsid Tartumaal Lukel vanad taluhooned ja asutasid seal oma vahavabriku.
Kaks aastat tagasi registreeriti OÜ Luke Vahavabrik, mille omanik on Taimide pere. Kõigepealt sai valmis kõrvalhoone, kuhu peremees paigaldas vahakärjeliini ja asus seal mesilasperede kunstkärgi tootma.
Hain Taim oli Tartus mesindussektsiooni esimees ja ühtlasi õpetas koolis füüsikat. Enda sõnul hakkas ta kunstkärje tootmise tehnoloogiat välja töötama selle pärast, et Eesti mesinikel oli kärgedest suur puudus. Neid toodi ja tuuakse ka praegu sisse Soomest, Rootsist, Lätist. Tänaseks on Luke vahavabrikust saanud välismaistele kärjemeistritele kõva konkurent. Oma müügiesindajad tegutsevad Taimidel kümnes Eesti linnas Valgast Rakvereni.
«Saime õige hoo sisse alles sel kevadel,» räägib Hain. Palju aega ja katsetusi nõudis mesilasvaha puhastamise tehnoloogia väljatöötamine. Tänaseks on Luke vahavabrik ainus Eestis, kus osatakse mesilasvaha nõuetekohaselt puhtaks saada.
«Ostame mesinikelt vaha kokku, puhastame ja steriliseerime selle ning pressime valmis uue kunstkärje, mille müüme mesinikele tagasi,» kirjeldab Hain oma vabriku tootmistegevust.
Talu kõrval asuvasse pikka savihoonesse tahab peremees veel sel aastal üles panna teise tootmisliini. Väljastpoolt üsna armetu mulje jättev hoone on seest korda tehtud, põrand betoneeritud, elekter ja kanalisatsioon sisse toodud.
Esmapilgul on talu kõrval olevaid hooneid raske vabrikuks nimetada, kuid ometi varustatakse sealt pooli Eesti mesinikke.
Hain on välja töötanud kunstkärje valmistamise uudse tehnoloogia, mis seisneb sulavaha järsus jahutamises ja kärjemustri kõrgsurvepressi all sissevajutamises.
«Meie kärg ei sula tarus üles ja ei muuda mesilaste raskuse all oma kuju,» kiidab füüsikust mesinik ja leiutaja oma kaupa. Seni pole ta oma leiutustele autoritunnistust võtnud, kuid kavatseb tulevikus seda kindlasti teha.
Taimidel on sadakond mesilasperet, mis asuvad seitsmes Eesti paigas. Olustvere sovhoostehnikumis mesinikuks õppinud Kaie teab, et mesilaspere parim tööraadius on 500--1000 meetrit.
«Suvel tegeleme mesilasperedega, müüme mesilasemasid ja mesilasperesid, mett, õietolmu, vaha,» märgib perenaine. Talvel tegeleb Luke vahavabrik põhiliselt kunstkärgede tootmisega.
«Voolimisvaha me ei tooda, kuid ei välista, et võiksime seda tulevikus tegema hakata,» ütleb peremees. Huvilisi olevat Luke vahavabrikus igatahes juba käinud.
Hea ekspordiartikkel on õietolm. Luke vahavabrik ostab seda mesinikelt kokku ja turustab Saksamaale, Portugali, Norrasse, Rootsi, Soome.
Bioaktiivsed ja ökoloogiliselt puhtad toitained on Euroopas moeröögatus ja neid tarvitatakse väga palju. Eestist ostetud õietolmu kontrollitakse igal aastal Hamburgi laborites ja see on saanud kiitva hinnangu.