Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Põhja-Eesti linnavõimud tahavad ise soojust toota

    Kohtla-Järve aselinnapea Valdek Murd ütleb, et linna osalemine soojatootmises aitab lahendada mitu teravat probleemi. Kohtla-Järve kuut linnaosa varustavad soojusenergiaga Kohtla-Järve elektrijaam ja neli väikekatlamaja.
    Üks probleem on põhjustatud sellest, et elektrijaamas toodetud soojusenergia hind on umbes kaks korda madalam väikekatlamajades toodetust, räägib Murd. Selline olukord tekitab väga teravaid sotsiaalseid pingeid, sest linnaosade elanikud maksavad soojusenergia eest erinevat hinda, lisab ta.
    «Ega elanikke huvita, kas teda soojaga varustav katlamaja toodab seda turbast, masuudist või põlevkivist,» lausub Murd. «Ühine aktsiaselts võimaldab aga sooja hinda linnas ühtlustada.»
    Kohtla-Järve elektrijaama ja linna väikekatlamaju haldav ühisfirma loodi juuli alguses, linnavalitsuse osalus firmas on pool.
    Kuna Eesti Energial seisab ees reorganiseerimine, soovis Kohtla-Järve linnavalitsus ühisfirma loomisega vältida ka Eesti Energiale kuuluva elektrijaama lõhkumist. Elektritootmisega tegelemine oleks linnale olnud liiga suur ülesanne, põhjendab Valdek Murd Eesti Energia kaasamist.
    Aselinnapea sõnul Kohtla-Järve tarbijad soojusenergia hinnatõusust tõenäoliselt ei pääse. Millal hind muutub ja kui palju, seda pole Murdi väitel veel otsustatud.
    Praeguse kava kohaselt peaks Narvas loodavas ühisfirmas hakkama linnale kuuluma samuti pool aktsiatest.
    Esialgu kavatseti ka Tallinnas luua soojatootmiseks linnavalitsuse ja Eesti Energia osalusega ühisfirma, kuid linnavalitsus otsustas pikka aega kestnud läbirääkimiste tulemusena ühisfirma ideest loobuda.
    Alates aprillist tegeleb Tallinnas soojatootmise, -transpordi ja -varustamisega AS Tallinna Soojus, mis moodustati Eesti Energia alluvuses olnud Tallinna Soojusvõrgu ja ME Linnasoojus baasil. Kõik Tallinna Soojuse aktsiad kuuluvad linnavalitsusele.
    «Võrreldes riigiga on Tallinna linn soojatootmisettevõttele õigem peremees,» kiidab Tallinna Soojuse juhatuse esimees Leonid Lipavski. Tema sõnul oli soojusenergia tootmine Tallinnas ja teistes piirkondades võrreldes elektrienergia tootmisega midagi teisejärgulist. Ega soojatootmine peale suure võlgnevuse midagi muud energiasüsteemile kaasa ei toonud, lisab Lipavski.
    Alguses oli kavatsus jätta enamik Tallinna Soojuse aktsiaid Eesti Energia omandusse. See, et soojatootmises jäi jäme ots linna kätte, on igati õige, sest Tallinna Soojus on oma varaga tegelikult osa linna infrastruktuurist, avaldab Lipavski oma arvamust.
    Tallinna Soojuse klientideks on linnaelanikud ja Tallinna linnas tegutsevad firmad, sealhulgas need firmad, mida finantseeritakse linna eelarvest, lisab Lipavski.
    Suuri muudatusi pole Tallinna soojamajanduses ümberkorralduste tõttu veel toimunud.
    Järgmisel aastal tahab Lipavski rõõmustada aga Tallinna tööstusettevõtteid, sest Tallinna Soojus kavatseb alandada soojusenergia hinda ettevõtetele.
    «Oleme seisukohal, et mitte mingil juhul ei tohi tõusta soojusenergia hind tööstusele,» lausub Lipavski. «Pigem tuleb praegust hinda alandada, sest vastasel korral võime kaotada osa oma klientidest,» lisab ta.
  • Hetkel kuum
Mihkel Nestor: kui hull on lugu investeeringutega? Üldse mitte nii hull
Levinud narratiivi kohaselt on kiire palgakasv, vohav bürokraatia ja maksutõusud muutnud Eesti ettevõtluskeskkonnana ebasoodsaks ning suunanud uued investeeringud siit minema. Numbritele otsa vaadates on nende väidetega väga raske nõustuda, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Levinud narratiivi kohaselt on kiire palgakasv, vohav bürokraatia ja maksutõusud muutnud Eesti ettevõtluskeskkonnana ebasoodsaks ning suunanud uued investeeringud siit minema. Numbritele otsa vaadates on nende väidetega väga raske nõustuda, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Hõbe lõi kirkalt särama ja kipub kullast kasumlikumaks
Kulla väikevend ja vaese mehe kuld hõbe on tänavu kollasest metallist kiiremini kallinenud. Analüütikud toovad välja, et järjepidev puudujääk turul võib hõbeda järgnevatel aastatel kullast isegi eredamalt särama panna.
Kulla väikevend ja vaese mehe kuld hõbe on tänavu kollasest metallist kiiremini kallinenud. Analüütikud toovad välja, et järjepidev puudujääk turul võib hõbeda järgnevatel aastatel kullast isegi eredamalt särama panna.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Kuidas ehitada kriisikindlat ettevõtet: Infortari põhimõtted “Kui Infortari läksin, küsiti, kas lähen pensionile”
Tallinki ja Eesti Gaasi omanik ning lisaks kinnisvaras tegutsev börsiettevõte Infortar on end teadlikult ehitanud firmaks, mis kriiside ajal mitte ei kannata, vaid leiab uusi võimalusi ja kasvab.
Tallinki ja Eesti Gaasi omanik ning lisaks kinnisvaras tegutsev börsiettevõte Infortar on end teadlikult ehitanud firmaks, mis kriiside ajal mitte ei kannata, vaid leiab uusi võimalusi ja kasvab.
Eksperdid leidsid Eesti konkurentsivõime hoidmisel viis murekohta
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Setod protestivad: Koidula piiripunktis ootab sadu veokeid, riik tahab selle aga ööseks sulgeda
Riigi plaan sulgeda Koidula piiripunkt öiseks ajaks on Setomaa vallajuhid tigedaks ajanud, kirjutab Logistikauudised.
Riigi plaan sulgeda Koidula piiripunkt öiseks ajaks on Setomaa vallajuhid tigedaks ajanud, kirjutab Logistikauudised.
Otseülekanne Pärnust: parim juht küsitleb mantlipärijaid
Täna selgub Pärnu juhtimiskonverentsil Eesti parim juht, Äripäeva PRO paketi omanikud saavad välja kuulutamisele eelnevast tippjuhtide aruteluringist osa otselülituse kaudu.
Täna selgub Pärnu juhtimiskonverentsil Eesti parim juht, Äripäeva PRO paketi omanikud saavad välja kuulutamisele eelnevast tippjuhtide aruteluringist osa otselülituse kaudu.