• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Põhja-Eesti linnavõimud tahavad ise soojust toota

    Kohtla-Järve aselinnapea Valdek Murd ütleb, et linna osalemine soojatootmises aitab lahendada mitu teravat probleemi. Kohtla-Järve kuut linnaosa varustavad soojusenergiaga Kohtla-Järve elektrijaam ja neli väikekatlamaja.
    Üks probleem on põhjustatud sellest, et elektrijaamas toodetud soojusenergia hind on umbes kaks korda madalam väikekatlamajades toodetust, räägib Murd. Selline olukord tekitab väga teravaid sotsiaalseid pingeid, sest linnaosade elanikud maksavad soojusenergia eest erinevat hinda, lisab ta.
    «Ega elanikke huvita, kas teda soojaga varustav katlamaja toodab seda turbast, masuudist või põlevkivist,» lausub Murd. «Ühine aktsiaselts võimaldab aga sooja hinda linnas ühtlustada.»
    Kohtla-Järve elektrijaama ja linna väikekatlamaju haldav ühisfirma loodi juuli alguses, linnavalitsuse osalus firmas on pool.
    Kuna Eesti Energial seisab ees reorganiseerimine, soovis Kohtla-Järve linnavalitsus ühisfirma loomisega vältida ka Eesti Energiale kuuluva elektrijaama lõhkumist. Elektritootmisega tegelemine oleks linnale olnud liiga suur ülesanne, põhjendab Valdek Murd Eesti Energia kaasamist.
    Aselinnapea sõnul Kohtla-Järve tarbijad soojusenergia hinnatõusust tõenäoliselt ei pääse. Millal hind muutub ja kui palju, seda pole Murdi väitel veel otsustatud.
    Praeguse kava kohaselt peaks Narvas loodavas ühisfirmas hakkama linnale kuuluma samuti pool aktsiatest.
    Esialgu kavatseti ka Tallinnas luua soojatootmiseks linnavalitsuse ja Eesti Energia osalusega ühisfirma, kuid linnavalitsus otsustas pikka aega kestnud läbirääkimiste tulemusena ühisfirma ideest loobuda.
    Alates aprillist tegeleb Tallinnas soojatootmise, -transpordi ja -varustamisega AS Tallinna Soojus, mis moodustati Eesti Energia alluvuses olnud Tallinna Soojusvõrgu ja ME Linnasoojus baasil. Kõik Tallinna Soojuse aktsiad kuuluvad linnavalitsusele.
    «Võrreldes riigiga on Tallinna linn soojatootmisettevõttele õigem peremees,» kiidab Tallinna Soojuse juhatuse esimees Leonid Lipavski. Tema sõnul oli soojusenergia tootmine Tallinnas ja teistes piirkondades võrreldes elektrienergia tootmisega midagi teisejärgulist. Ega soojatootmine peale suure võlgnevuse midagi muud energiasüsteemile kaasa ei toonud, lisab Lipavski.
    Alguses oli kavatsus jätta enamik Tallinna Soojuse aktsiaid Eesti Energia omandusse. See, et soojatootmises jäi jäme ots linna kätte, on igati õige, sest Tallinna Soojus on oma varaga tegelikult osa linna infrastruktuurist, avaldab Lipavski oma arvamust.
    Tallinna Soojuse klientideks on linnaelanikud ja Tallinna linnas tegutsevad firmad, sealhulgas need firmad, mida finantseeritakse linna eelarvest, lisab Lipavski.
    Suuri muudatusi pole Tallinna soojamajanduses ümberkorralduste tõttu veel toimunud.
    Järgmisel aastal tahab Lipavski rõõmustada aga Tallinna tööstusettevõtteid, sest Tallinna Soojus kavatseb alandada soojusenergia hinda ettevõtetele.
    «Oleme seisukohal, et mitte mingil juhul ei tohi tõusta soojusenergia hind tööstusele,» lausub Lipavski. «Pigem tuleb praegust hinda alandada, sest vastasel korral võime kaotada osa oma klientidest,» lisab ta.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Elektri hind lööb gongi: ongi aeg!
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
"Ma ei investeeri aktsiatesse eraisikuna. Kas tahate teada, miks?"
Kui 10 aastat tagasi loodud investeerimiskonto süsteem oli omal ajal oluline samm eraisikuna investeerimise soodustamiseks, siis nüüdseks kannatab see väheste uuenduste all ja muudatused üldises maksukeskkonnas on teinud ettevõtte alt aktsiatesse investeerimise üha atraktiivsemaks.
Kui 10 aastat tagasi loodud investeerimiskonto süsteem oli omal ajal oluline samm eraisikuna investeerimise soodustamiseks, siis nüüdseks kannatab see väheste uuenduste all ja muudatused üldises maksukeskkonnas on teinud ettevõtte alt aktsiatesse investeerimise üha atraktiivsemaks.
Ülevaade Eesti kinnisvara- ja ehitustehnoloogia idufirmadest
Riikliku programmi Startup Estonia andmebaasis oli septembri teises pooles 35 kinnisvara- ja ehitustehnoloogia idufirmat. Suurimat käivet ja enim tööjõumakse maksab neist ettevõte, mis arendab tehisintellekti tarkvara preemiumklassi ärikinnisvarale. Sealjuures lisandus mullu tabelisse viis ja tänavu on lisandunud vaid üks uus firma.
Riikliku programmi Startup Estonia andmebaasis oli septembri teises pooles 35 kinnisvara- ja ehitustehnoloogia idufirmat. Suurimat käivet ja enim tööjõumakse maksab neist ettevõte, mis arendab tehisintellekti tarkvara preemiumklassi ärikinnisvarale. Sealjuures lisandus mullu tabelisse viis ja tänavu on lisandunud vaid üks uus firma.
Raplamaa ettevõtja müüs elutöö: see oli lihtsalt vältimatu samm
Elutööna üles ehitatud ettevõtte müümine võib olla nii tehniliselt kui ka emotsionaalselt keeruline, kuid on ettevõtte arenguks lausa vältimatu, ütles Tõnu Rahula, kes müüs tänavu oma põllumajandusettevõtte Raikküla Farmeri, mida oli vedanud mitukümmend aastat.
Elutööna üles ehitatud ettevõtte müümine võib olla nii tehniliselt kui ka emotsionaalselt keeruline, kuid on ettevõtte arenguks lausa vältimatu, ütles Tõnu Rahula, kes müüs tänavu oma põllumajandusettevõtte Raikküla Farmeri, mida oli vedanud mitukümmend aastat.