- OMX Baltic−0,09%301,12
- OMX Riga−0,52%883,93
- OMX Tallinn−0,08%2 065,35
- OMX Vilnius0,01%1 194,62
- S&P 500−0,84%5 982,72
- DOW 30−0,7%42 215,8
- Nasdaq −0,91%19 521,09
- FTSE 1000,13%8 845,75
- Nikkei 2250,9%38 885,15
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%90,29
- OMX Baltic−0,09%301,12
- OMX Riga−0,52%883,93
- OMX Tallinn−0,08%2 065,35
- OMX Vilnius0,01%1 194,62
- S&P 500−0,84%5 982,72
- DOW 30−0,7%42 215,8
- Nasdaq −0,91%19 521,09
- FTSE 1000,13%8 845,75
- Nikkei 2250,9%38 885,15
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%90,29
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Põhja-Eesti linnavõimud tahavad ise soojust toota
Kohtla-Järve aselinnapea Valdek Murd ütleb, et linna osalemine soojatootmises aitab lahendada mitu teravat probleemi. Kohtla-Järve kuut linnaosa varustavad soojusenergiaga Kohtla-Järve elektrijaam ja neli väikekatlamaja.
Üks probleem on põhjustatud sellest, et elektrijaamas toodetud soojusenergia hind on umbes kaks korda madalam väikekatlamajades toodetust, räägib Murd. Selline olukord tekitab väga teravaid sotsiaalseid pingeid, sest linnaosade elanikud maksavad soojusenergia eest erinevat hinda, lisab ta.
«Ega elanikke huvita, kas teda soojaga varustav katlamaja toodab seda turbast, masuudist või põlevkivist,» lausub Murd. «Ühine aktsiaselts võimaldab aga sooja hinda linnas ühtlustada.»
Kohtla-Järve elektrijaama ja linna väikekatlamaju haldav ühisfirma loodi juuli alguses, linnavalitsuse osalus firmas on pool.
Kuna Eesti Energial seisab ees reorganiseerimine, soovis Kohtla-Järve linnavalitsus ühisfirma loomisega vältida ka Eesti Energiale kuuluva elektrijaama lõhkumist. Elektritootmisega tegelemine oleks linnale olnud liiga suur ülesanne, põhjendab Valdek Murd Eesti Energia kaasamist.
Aselinnapea sõnul Kohtla-Järve tarbijad soojusenergia hinnatõusust tõenäoliselt ei pääse. Millal hind muutub ja kui palju, seda pole Murdi väitel veel otsustatud.
Praeguse kava kohaselt peaks Narvas loodavas ühisfirmas hakkama linnale kuuluma samuti pool aktsiatest.
Esialgu kavatseti ka Tallinnas luua soojatootmiseks linnavalitsuse ja Eesti Energia osalusega ühisfirma, kuid linnavalitsus otsustas pikka aega kestnud läbirääkimiste tulemusena ühisfirma ideest loobuda.
Alates aprillist tegeleb Tallinnas soojatootmise, -transpordi ja -varustamisega AS Tallinna Soojus, mis moodustati Eesti Energia alluvuses olnud Tallinna Soojusvõrgu ja ME Linnasoojus baasil. Kõik Tallinna Soojuse aktsiad kuuluvad linnavalitsusele.
«Võrreldes riigiga on Tallinna linn soojatootmisettevõttele õigem peremees,» kiidab Tallinna Soojuse juhatuse esimees Leonid Lipavski. Tema sõnul oli soojusenergia tootmine Tallinnas ja teistes piirkondades võrreldes elektrienergia tootmisega midagi teisejärgulist. Ega soojatootmine peale suure võlgnevuse midagi muud energiasüsteemile kaasa ei toonud, lisab Lipavski.
Alguses oli kavatsus jätta enamik Tallinna Soojuse aktsiaid Eesti Energia omandusse. See, et soojatootmises jäi jäme ots linna kätte, on igati õige, sest Tallinna Soojus on oma varaga tegelikult osa linna infrastruktuurist, avaldab Lipavski oma arvamust.
Hetkel kuum
Tallinna Soojuse klientideks on linnaelanikud ja Tallinna linnas tegutsevad firmad, sealhulgas need firmad, mida finantseeritakse linna eelarvest, lisab Lipavski.
Suuri muudatusi pole Tallinna soojamajanduses ümberkorralduste tõttu veel toimunud.
Järgmisel aastal tahab Lipavski rõõmustada aga Tallinna tööstusettevõtteid, sest Tallinna Soojus kavatseb alandada soojusenergia hinda ettevõtetele.
«Oleme seisukohal, et mitte mingil juhul ei tohi tõusta soojusenergia hind tööstusele,» lausub Lipavski. «Pigem tuleb praegust hinda alandada, sest vastasel korral võime kaotada osa oma klientidest,» lisab ta.
Enimloetud
1
Jaanus Mody: “Sisuliselt väljapressimine.”
2
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Jaanus Mody: “Sisuliselt väljapressimine.”
Podcastid
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Jaanus Mody: “Sisuliselt väljapressimine.”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele