Riigikogus on 101 liiget, kusjuures kõik ei pruugi kohal olla, hääletusel osaleda või ei hääleta kummagi kandidaadi poolt. Et president saaks esmaspäeval esimeses voorus valitud, peab võitnud kandidaat koguma vähemalt 68 ehk 2/3 riigikogu liikmete toetushääled. Esimeses voorus on kandidaatideks Lennart Meri ja Arnold Rüütel. Eldur Parder on teatanud, et ei hääleta kummagi poolt.

reformierakonna fraktsioon -- 19 häält

koonderakonna fraktsioon -- 19 häält

Isamaaliidu fraktsioon -- 8 häält

Mõõdukate fraktsioon -- 6 häält

Parempoolsed -- 5 häält

kokku: 57 häält

Nemad esitasid Lennart Merile 16. augustil taotluse, et ta kandideeriks presidendiks. 22. augustil esitas reformierakond vabariigi valimiskomisjonile esildise Lennart Meri kandidatuuri kohta 26 riigikogu liikme toetusallkirjaga.

Lennart Meri poolt võib hääletada ka arengupartei fraktsioon -- seitse häält (siiani on kindel vaid Tõnu Kõrda hääl). Meri võib saada ka kolm häält vene fraktsioonist. Kokku tuleb ikkagi 67 häält, üks hääl jääb puudu. Samas ei pruugi Meri kõiki koonderakonna ja arengupartei hääli saada. Tema edu oleneb suuresti keskerakonna otsusest. Kuid hoolimata sellest, et keskerakond on Meri ja tema kandideerimist tugevalt kritiseerinud (Edgar Savisaare suu läbi näiteks), võib enamik keskfraktsiooni hääli või neist kõik minna pigem Merile kui Rüütlile. Meri võit esimeses voorus oleks siiski puhas juhus.

maaliidu fraktsioon -- 7 häält

Eesti maarahva erakonna fraktsioon -- 7 häält

pensionäride ja perede liidu fraktsioon -- 6 häält

kokku: 20 häält

Kolm häält võib tulla ka vene fraktsioonist. Keskfraktsiooni üheksa häält võivad teoreetiliselt Rüütlile minna. Kokku 32 häält. Hääli võib koguneda veel koonderakonnast ja arenguparteist, kuid 68 häält ei saa Rüütel kindlasti.

Arvestada tuleb ka seda, et hääletamine presidendi valimistel on salajane, mistõttu ükski varemsõlmitud kokkulepe ei pruugi vett pidada.

Esimeses voorus presidenti ei valita. Teisipäeval toimub presidendi valimiste teine voor, kus Meri ja Rüütel uuesti kandideerivad.