• OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 225−0,46%39 626,3
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 225−0,46%39 626,3
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • 06.09.96, 01:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kaubandussidemed Balti riikide vahel tihenevad

Eesti-Läti kaubavahetus kõigub tavaliselt kuude lõikes, kommenteeris välisministeeriumi välismajanduspoliitikaosakonna Ida-ja Kesk-Euroopa ning SRÜ büroo juhataja Tõnis Nirk.
Kaubavahetust mõjutab elektri eksport Lätti, lausus Nirk. Tema teada töötasid kevadel Daugava hüdroelektrijaamad täie võimsusega ja Läti ostis Eestist vähem elektrit. Suvel importis Läti Daugava madala veetaseme tõttu Eestist jälle rohkem elektrit, selgitas Nirk.
Elektrienergia osatähtsus Eesti koguekspordis oli statistikaameti andmetel juulis selle aasta kõrgeim, 1,2 protsenti. Aprillis oli elektrienergia osatähtsus vaid 0,1 protsenti.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Nirk rääkis Balti riikide kaubavahetuse üldsuundadest, et Eesti eksporti tööstuskaupade osas võib iseloomustada tõusva joonena, toidukaupade eksport langes aga 1994. aasta lõpus Läti ja Leedu poolt kehtestatud kõrgete tollitariifide tõttu. Sellel aastal Läti, Leedu ja Eesti vahel sõlmitud vabakaubandusleping põllumajandustoodete osas peaks Nirgi sõnutsi kaubandussuhteid veelgi elavdama. Lepingu on ratifitseerinud praegu Eesti ja Leedu.
Eesti on seni olnud aktiivseim Balti riikide turul, Läti ja Leedu olid orienteeritud pigem teistele turgudele, väitis Nirk. «1994. aastal ostis statistika järgi iga Läti elanik aastas keskmiselt 500 krooni eest Eesti kaupu,» ütles Nirk. Vaevalt, et eestlased nii suure summa eest Läti kaupu ostavad, lisas ta.
Statistikaameti pressiteate põhjal oli juulis Eesti kaubavahetusdefitsiit (1280 miljonit krooni) suurim võrreldes selle aasta teiste kuudega. Eesti olulisemad kaubanduspartnerid olid juulis püsivalt Soome ja Venemaa.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 10 p 3 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele