Eesti-Läti kaubavahetus kõigub tavaliselt kuude lõikes, kommenteeris välisministeeriumi välismajanduspoliitikaosakonna Ida-ja Kesk-Euroopa ning SRÜ büroo juhataja Tõnis Nirk.

Kaubavahetust mõjutab elektri eksport Lätti, lausus Nirk. Tema teada töötasid kevadel Daugava hüdroelektrijaamad täie võimsusega ja Läti ostis Eestist vähem elektrit. Suvel importis Läti Daugava madala veetaseme tõttu Eestist jälle rohkem elektrit, selgitas Nirk.

Elektrienergia osatähtsus Eesti koguekspordis oli statistikaameti andmetel juulis selle aasta kõrgeim, 1,2 protsenti. Aprillis oli elektrienergia osatähtsus vaid 0,1 protsenti.

Nirk rääkis Balti riikide kaubavahetuse üldsuundadest, et Eesti eksporti tööstuskaupade osas võib iseloomustada tõusva joonena, toidukaupade eksport langes aga 1994. aasta lõpus Läti ja Leedu poolt kehtestatud kõrgete tollitariifide tõttu. Sellel aastal Läti, Leedu ja Eesti vahel sõlmitud vabakaubandusleping põllumajandustoodete osas peaks Nirgi sõnutsi kaubandussuhteid veelgi elavdama. Lepingu on ratifitseerinud praegu Eesti ja Leedu.

Eesti on seni olnud aktiivseim Balti riikide turul, Läti ja Leedu olid orienteeritud pigem teistele turgudele, väitis Nirk. «1994. aastal ostis statistika järgi iga Läti elanik aastas keskmiselt 500 krooni eest Eesti kaupu,» ütles Nirk. Vaevalt, et eestlased nii suure summa eest Läti kaupu ostavad, lisas ta.

Statistikaameti pressiteate põhjal oli juulis Eesti kaubavahetusdefitsiit (1280 miljonit krooni) suurim võrreldes selle aasta teiste kuudega. Eesti olulisemad kaubanduspartnerid olid juulis püsivalt Soome ja Venemaa.