• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kaubandussidemed Balti riikide vahel tihenevad

    Eesti-Läti kaubavahetus kõigub tavaliselt kuude lõikes, kommenteeris välisministeeriumi välismajanduspoliitikaosakonna Ida-ja Kesk-Euroopa ning SRÜ büroo juhataja Tõnis Nirk.
    Kaubavahetust mõjutab elektri eksport Lätti, lausus Nirk. Tema teada töötasid kevadel Daugava hüdroelektrijaamad täie võimsusega ja Läti ostis Eestist vähem elektrit. Suvel importis Läti Daugava madala veetaseme tõttu Eestist jälle rohkem elektrit, selgitas Nirk.
    Elektrienergia osatähtsus Eesti koguekspordis oli statistikaameti andmetel juulis selle aasta kõrgeim, 1,2 protsenti. Aprillis oli elektrienergia osatähtsus vaid 0,1 protsenti.
    Nirk rääkis Balti riikide kaubavahetuse üldsuundadest, et Eesti eksporti tööstuskaupade osas võib iseloomustada tõusva joonena, toidukaupade eksport langes aga 1994. aasta lõpus Läti ja Leedu poolt kehtestatud kõrgete tollitariifide tõttu. Sellel aastal Läti, Leedu ja Eesti vahel sõlmitud vabakaubandusleping põllumajandustoodete osas peaks Nirgi sõnutsi kaubandussuhteid veelgi elavdama. Lepingu on ratifitseerinud praegu Eesti ja Leedu.
    Eesti on seni olnud aktiivseim Balti riikide turul, Läti ja Leedu olid orienteeritud pigem teistele turgudele, väitis Nirk. «1994. aastal ostis statistika järgi iga Läti elanik aastas keskmiselt 500 krooni eest Eesti kaupu,» ütles Nirk. Vaevalt, et eestlased nii suure summa eest Läti kaupu ostavad, lisas ta.
    Statistikaameti pressiteate põhjal oli juulis Eesti kaubavahetusdefitsiit (1280 miljonit krooni) suurim võrreldes selle aasta teiste kuudega. Eesti olulisemad kaubanduspartnerid olid juulis püsivalt Soome ja Venemaa.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Elektri hind lööb gongi: ongi aeg!
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
"Ma ei investeeri aktsiatesse eraisikuna. Kas tahate teada, miks?"
Kui 10 aastat tagasi loodud investeerimiskonto süsteem oli omal ajal oluline samm eraisikuna investeerimise soodustamiseks, siis nüüdseks kannatab see väheste uuenduste all ja muudatused üldises maksukeskkonnas on teinud ettevõtte alt aktsiatesse investeerimise üha atraktiivsemaks.
Kui 10 aastat tagasi loodud investeerimiskonto süsteem oli omal ajal oluline samm eraisikuna investeerimise soodustamiseks, siis nüüdseks kannatab see väheste uuenduste all ja muudatused üldises maksukeskkonnas on teinud ettevõtte alt aktsiatesse investeerimise üha atraktiivsemaks.
Volikokku pürgijad: Tartust peab saama maailma ja maailmast Tartusse
Tartu valimisnimekirjade esindajad ei pea seda linna maailma nabaks, kuhu inimesed jäävad ja tulevad iseenesest, küll aga kogu Lõuna-Eesti arengut mõjutavaks ettevõtluskeskuseks. Niisugune paik vajab häid ühendusi, selgub Äripäeva valimiste-eelsest küsitlusest.
Tartu valimisnimekirjade esindajad ei pea seda linna maailma nabaks, kuhu inimesed jäävad ja tulevad iseenesest, küll aga kogu Lõuna-Eesti arengut mõjutavaks ettevõtluskeskuseks. Niisugune paik vajab häid ühendusi, selgub Äripäeva valimiste-eelsest küsitlusest.
Lepinguga salatsev KredEx rikkus reegleid ja andis Porto Francole liiga vabad käed
Andmekaitse inspektsiooni teatel rikkus KredEx teabenõude täitmise korda, kui ei võimaldanud Äripäeval soovitud vormis Porto Franco laenulepinguga tutvuda.
Andmekaitse inspektsiooni teatel rikkus KredEx teabenõude täitmise korda, kui ei võimaldanud Äripäeval soovitud vormis Porto Franco laenulepinguga tutvuda.