Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Valimistest
Eesti omavalitsusliitude ühenduse esimees Aivar Ojavere on avaldanud kartust, et mõni poliitiline jõud võib nurjata presidendivalimised ka valimiskogus. «Ma ei usu, et seejärel oleks riigikogu võimeline presidenti valima ning tulemuseks oleks erakorralised valimised, mida mõni poliitiline jõud ilmselt taotlebki,» teatas Ojavere.
Ojavere kartus on üsna põhjendatud, kuigi pärast ebaõnnestunud presidendi valimist riigikogus kinnitasid omavalitsusüksuste esindajad, et on nõus vastutuse valida president enda õlule võtma.
Ilmselt anti lubadus liiga särasilmselt. Oma mehesõna, et nad ei kandideeri, on andnud Siim Kallas, Toomas Savi, Andres Tarand, Toomas Hendrik Ilves, Endel Lippmaa ja Riivo Sinijärv. Ka Tiit Vähi ei kandideeri presidendivalimistel. Seega on valik jäänud kesiseks.
Ent Eesti linnade liidu esimees Raivo Murd on kinnitanud, et omavalitsused on valimistel valmis välja tulema oma kandidaadiga. Kuigi konkreetseid nimesid pole välja käidud, on pressis vilksatanud nimedeks Narva linnapea Raivo Murd, Rootsis töötav arvutiteadlane Enn Tõugu jt.
Selle peale meenub presidendivalimisi jälginud soome ajakirjaniku lausutu, et kui teil igaüks presidendiks võib hakata ja ikka kedagi ei leita, võin mina teile presidendiks tulla. Või vestlus Uno Merestega, kes presidendivalimisi kritiseerides teatas, et on absurdne, kui presidendiks võib saada rahvale tundmatu isik, pole vahet, on selleks siis Kass või Ilves.
Kui valimiskogu otsustab presidendikandidaadina üles seada Kassi, siis tema võimalused saada valimiskogus üle poolte häältest on väiksemad kui olid Lennart Meri shansid riigikogus. Omavalitsustegelased peaksid aru saama, et nendest suurt midagi ei sõltu, küsimus on selles, kas nad täidavad oma lubaduse.