Venemaa, kellele kuulub kolmandik maailma maagaasivarudest, annab ligi kolmandiku maailma gaasitoodangust ja umbes 40% gaasiekspordist. Ka teistel Kaspia mere äärde jäävatel riikidel ja eriti Turkmeenial on suured gaasivarud, mis on osaliselt läbi uurimata.

Ehkki selle piirkonna gaasi tarbimine on pärast 1989. a järsult vähenenud, jäävad Venemaa ning Idaja Kesk-Euroopa riigid maailma suurimaks gaasituruks ning varasem tarbimistase peaks seal saavutatama järgmise kümne aasta jooksul.

Prognooside järgi peaks see piirkond taastama ka oma rolli maailma juhtiva gaasieksportijana, tarnides gaasi nii Euroopa kui ka Aasia turule.

Kuid selleks, et gaasitootmist suurendada, on vaja pidevalt arendada gaasi infrastruktuuri ning teha suuri investeeringuid uute leiukohtade hõlvamisse, gaasi transportimisse ja hoiustamisse.

Näiteks Jamali-Euroopa projekt, mille kohaselt on kavas rikkalikust Jamali poolsaare leiukohast hakata gaasi tarnima Valgevene ja Poola kaudu Euroopasse, nõuab ligi 36 miljardit dollarit.

Ehkki gaasitööstus vajab rohkesti kapitali, on välisinvesteeringud sellesse tootmisharru seni õige kasinad. Suurima summa ehk üle 2 mld dollari on tänavu saanud Ungari, kes erastas oma gaasitööstuse. Kuna Venemaal on gaasitööstus seni riikliku monopolettevõtte Gazprom käes, siis seal pole väliskapital aktiivne olnud.

Välisinvestorid saavad veel sel aastal osta Venemaa suurima kompanii Gazprom aktsiad. Gazpromi juhatuse liige Aleksandr Semeniaka ütles, et praegu on ettevalmistamisel väike prooviemissioon. Välismaalastele antakse võimalus osta umbes üheksa protsenti kompanii aktsiatest.

Gazprom on mitu korda püüdnud aktsiaid välisinvestoritele müüa, kuid segased turuolud ning kõrge hind on varasemad plaanid nurjanud.

Vene pankurid usuvad, et kompaniil on pärast Jeltsini tagasivalimist aktsiate müügiks paremad võimalused. Poliitiline olukord on stabiliseerunud ning kompanii aktsiate kurss on pidevalt tõusnud. Gazpromi valduses on 22% maailma gaasivarust ning kompanii aastakäive on 8,2 mld dollarit. FT-AP-BNS