8. september 1996
Jaga lugu:

Viimane jääb mustaks notsuks

Korteriomandiseaduse järgi saab ühest majast koosneva elamuühistu baasil korteriühistut moodustada ainult erastatud või omandatud maa kaudu. Maareformi käik on aga segane ja maade erastamine võib väga kaua venida. Seega peavad elamuühistu liikmed bürokraatiakoridoride läbimiseks kannatust varuma.

Hoopis paremas olukorras on mitmest elamust koosnev elamuühistu, kust on võimalik ühe maja üldkoosoleku otsusega välja astuda ja selle ühe elamu baasil uus (korteri)ühistu moodustada. Eraldumisega tuleb ainult kiirustada, et teisi ennetada, kuna viimaseks jäänud elamu peab läbi tegema täpselt samasuguse kadalipu kui ühemajalised korteriühistudki. Olulisi rahalisi kulutusi reorganiseerimine korterivaldajale kaasa ei too. Eeldades, et hoone on registrisse kantud ja inventariseeritud, tuleb iga korteri pealt hooneregistris omandiõiguse registreerimise eest maksta 50 kr. ÄP

Vaja on elamu korterivaldajate üldkoosoleku otsust elamuühistust eraldumise ja uue ühistu asutamise kohta

- koosolek kutsutakse kokku vähemalt ühe kümnendiku korterivaldajate initsiatiivil

- kõigile korterivaldajatele saata allkirjastatud teade (märkida koosoleku aeg, koht ja päevakord)

- koosolek on otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole korterivaldajatest

- uue ühistu asutamist peab toetama vähemalt kaks kolmandikku koosolekust osavõtnutest

- omandiõigus korterile registreeritakse asukohajärgses hooneregistris

- üldkoosoleku protokoll

- korteriomanike nimekiri (näidata iga korter ruutmeetrites, tubade arv, mõttelise osa suurus protsentides, korteriomaniku allkiri)

- registreerida uus korteriühistu asukohajärgses maavalitsuses, Tallinnas linnavalitsuses

- senise elamuühistu juhatus peab kuu aja jooksul üle andma ühistu liikmete osamaksu, samuti muud varalised õigused ja kohustused

Erastatakse kõigepealt elamualune ja selle teenindamiseks vajalik maa ja jagatakse see koos elamuga korteriomanditeks

Allikas: elamuamet, Tallinna hooneregister

Jaga lugu:
Hetkel kuum