Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ettevõtja peab ise leidma tee Vene turule
Välisministeerium on saanud Venemaalt järjekordse kaubavahetus- ja majanduskokkuleppe ettepanekuvariandi, mis siiski Raul Mälgu sõnul, kes nüüd on Eesti suursaadik Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigis, ilma poliitilise kokkuleppeta ei tööta.
«See on asjalik ja põhjalik ettepanek, mille alusel on võimalik ilmselt väga edukalt töötada,» rääkis Mälk. «Kuid millal ja kuidas see osutub võimalikuks, seda dikteerib üldpoliitiline seisund. Ma pigem julgeksin siiski soovitada äriringkondadel jooksvalt kasutada juba tekkinud ja veel leitavaid kanaleid, et siiski seni toime tulla, kuni ükskord poliitilised tuuled pöörduvad.»
«Arvestades praegust Eesti-Vene kaubavahetuse mahtu ja olles vaadanud ka Peterburi kauplustesse, on näha, et ikka leitakse teid,» rääkis Mälk.
Eesti ettevõtjate kogemused näitavad, et võimalusi vältida või vähendada topelttolle on mitu.
Parim variant on oma tütarettevõtte loomine Venemaal, kuhu Eestist eksporditakse toorainet või pooltooteid, mis juba kohapeal kokku pannakse.
Levinud on ka kauba deklareerimine vales klassis -- näiteks kvaliteetse söögikartuli söödakartulina deklareerimine võimaldab tunduvalt vähendada tollimakse.
Ühe võimalusena on ettevõtjad märkinud ka koostööd Venemaa regioonidega, kellel on võimalus mingi limiidi piires importida tollivabalt elanikkonna tarbeks hädavajalikke kaupu.
Venemaa majandusatashee Eestis Tatjana Savenkova sellist võimalust siiski eitas ning soovitas pigem ühis- või tütarettevõtte loomist Venemaal.