9. oktoober 1996
Jaga lugu:

Võitlus piraatidega jätkub

Intervjuu Eurospordi regiooni juhi Jacques Raynaud'ga

See on päris lõbus lugu. Esimesed teated Eesti kohta sain Jüri Tiitsi käest, kes meiega neli aastat tagasi ühendust võttis. Jüri on endine raskejõustiklane ning Eurospordi esindamine sobib talle hästi. Esimest korda käisin siin kaks aastat tagasi, siis oli kaabellevis palju piraatlust. Nüüd oleme lepinguid sõlmima hakanud ja selleks, et ennast üle Baltikumi nähtavaks teha, oleme tulnud siia messile.

Aga kuidas siis muidu! Meid vaadatakse 69 miljonis kodus. 46 miljonit kodu on ühendatud kaabliga ja ülejäänud satelliitantenni kaudu. See vaatajate arv teeb Eurospordist kõige populaarsema satelliittelekanali Euroopas. Meie programmis on palju tähelepanu talispordialadel nagu suusatamine, mis peaks eestlastele südamelähedane olema. Lisaks sellele kanname üle motokrossi ja autorallit, mida samuti eestlased huviga vaatavad. Meid vaatab Eestis 64 000 peret ja ma loodan, et see arv suureneb.

Jah ja ei. Programm on ühesugune 42 riigis 43-st. See üks riik, kus programm varieerub, on loomulikult Prantsusmaa, kus asuvad Eurospordi omanikud. Erinevate programmide asutamine sõltub täielikult rahast ja Prantsusmaal on olemas ettevõtjad, kes on nõus selle erinevuse eest maksma

Esialgu veel mitte. Ma ütleks nii, et tehniliselt on see võimalik, aga rahaliselt täiesti võimatu. Praegu edastame oma programme 13 Euroopa keeles, sealhulgas soome keeles. Kuna kaabel- ja satelliittelevisioonimaalimas käib tihe konkurents eri kanalite vahel, siis peavad kõik väga hoolikalt raha lugema. Kuna Eestis elab väga vähe inimesi, pole eestikeelse programmi asutamine majanduslikult põhjendatud.

Spordisündmuste ülekannete lubamaksud on väga kõrged. Võtame siis olümpiamängud või maailmameistrivõistlused. Korraldajad tahavad ülekannete eest kolossaalseid summasid ja kui me tahame edasi tegutseda, peame maksma.

60 protsenti rahast saame reklaamist ja 40 protsenti kaabeltelevisiooni operaatoritelt. Neilt inimestelt, kes meid satelliidi kaudu vaatavad, me kahjuks raha nõuda ei saa. Me saame raha nõuda kaabelsidefirmadelt, kes meie programmi paljudele klientidele vahendavad.

Kaugeltki mitte! Kaabellevi on väga pika tasuvusega ala, näiteks paljud Ameerika satelliitkanalid on kaumit tootma hakanud alles seitsme tegevusaasta järel. Praegu pole me veel tehtud kulutusi tagasi teeninud, ent usume, et meie investeering oli õige ja hakkab mõne aasta pärast kasumit tootma.

Ei, minu teada on ainuke riik Kesk- ja Ida-Euroopas Sloveenia, kust oleme tellimuse saanud. Seal reklaamis end Elan, mis tegeleb mäesuusavarustuse tootmisega. Nüüd on end reklaaminud ka tshehhide Shkoda, ent see on nüüd sakslaste Volkswagenile kuuluv kaubamärk.

Kõige rohkem tellitakse reklaami Londonist, Zürichist ja Amsterdamist. Kõige rohkem tahetakse reklaamida sakslastele, kuna nemad on rikkad ja neid on palju.

Hind sõltub eelkõige sellest, kes meid vaatab ja kus meid vaadatakse. Mina olen kasutanud kohvitassi ja sigaretipaki teooriat. Selle järgi maksavad Eesti kaabelsideoperaatorid meile Eurospordi edastamise eest ühe kliendi kohta kuus summa, mis jääb kohvitassi ja sigaretipaki hinna vahele. Näiteks inglased maksavad märksa rohkem, kui maksab sigaretipakk.

Eestis oleme lepingu sõlminud 17 kaabelsideoperaatoriga, neist suuremad on Levicom, STV, Telset ja Starman.

Jah, loomulikult. Ja see on väga halb, sest see ei lähe kokku Eesti suhteliselt hea mainega. Minu kannatus hakkab juba katkema, sest mõned kaabelsidefirmad ei ole nõus mulle maksma.

Minu teada on autoriõiguse seaduse rikkumine väga tõsine kuritegu ja ma ei saa seda niisama jätta. Eestis on piraatvaatajate osa 20--30 protsenti ja see väheneb iga aastaga. Meil on Eestis advokaat, kes hakkab piraatlusega tegelema.

Jah, palun. Näiteks selline firma nagu Masti, mis tegutseb Lasnamäel. Nad näitavad meie programmi, aga maksta ei taha.

Raplas tegutseb üks Polyfoni-nimeline piraat. Oleme püüdnud neid veenda ja ma loodan, et nad hakkavad lõpuks maksma.

Eesti vajab hädasti kaabellevi seadust. On kummaline, et Eesti oli üks esimesi riike Ida-Euroopas, kus hakati kaabeltelevisiooni vaatama, ent tänaseni on Eestis selles vallas tegutsetud kui pimedas dzhunglis.

Ei, reguleerida ei tule mitte niisama reguleerimise pärast. Nagu näiteks Soomes, kus kaabellevi on nii ülereguleeritud, et ettevõtjatele on ette kirjutatud isegi programmide sisu.

Reguleerima peab selleks, et kõigile oleks loodud võrdsed konkurentsitingimused ja et kaabellevi arengut edaspidi kiirendada ning tõhustada.

On loomulik, et kaabellevi vallas peavad olema paika pandud teatud reeglid, litsentsid ja tehnilised parameetrid, sest vastasel korral kaob ausatel tegutsejatel kindlustunne. On üldlevinud tõde, et reguleeritud turg on hea turg.

Kõigepealt on meil plaanis hakata saateid edastama uutes keeltes. Projektid on töös araabia-, heebrea-, portugali- ja rumeeniakeelsete programmide avamiseks. Siin peab märkima, et peale suuremate inglise, prantsuse ja saksa keele on meie pisemad keeled kodeeritud, nii et nendes keeltes meie saateid ilma maksmata ei kuule.

Tulevikus kavatseme suurendada mootorispordi osa, sest rahva hulgas on väga populaarsed kõikvõimalikud autorallid. Meie põhimõtteks on käsitleda kõiki neid spordialasid, millest teised ei huvitu.

Eestis loodame olla kindlamad võitluses piraatlusega ja loodame, et kaabelleviseadus vastu võetakse.

Jaga lugu:
Hetkel kuum