Haigekassaraha laekub rohkem

Vaike Näripea sõnul maksti ravikindlustusmaksu sel aastal 630 000 töötaja palga pealt. Eelmisel aastal oli töötajaid 20 000 võrra rohkem ja 1994. aastal veel 7000 võrra rohkem, märkis ta. «Kuna palgad on suurenenud, siis rahaliselt ravikindlustuskassa siiski ei vähene,» lisas Näripea.

Kokku on selle aasta üheksa kuuga laekunud 1,8 miljardit krooni ravikindlustusmaksu, millest on raviteenustele kulutatud 1,2 miljardit. Ravikindlustuse hüvitusteks on välja makstud 123 miljonit krooni, 23% enam 1995. aastaga võrreldes. Soodustingimustega ravimite osas on kasv eelmise aastaga võrreldes 54%.

Vaike Näripea sõnul on probleemiks ravikindlustusmaksu võlgnevus, mis oktoobri alguse seisuga on koos viivistega 436 miljonit krooni.

Suurimad võlglased on riigiettevõtted, kelle eesotsas seisab RAS Ookean 54 miljoni krooniga. Riigile kuuluvatest ettevõtetest on võlgased veel Tallinna politseiprefektuur 1,6 mln kr, Eesti Merelaevandus 8,9 mln kr, RAS Silmet 3,2 mln kr-ga.

Paljud võlglased on pankrotistunud suurettevõtted või erastatud ettevõtted, kel varasemast ajast on haigekassa võlg üles jäänud.

Erafirmadest on suuremad võlglased Akropol G 2,6 mln kr, AS Vasar 2,3 mln kr, ETK Mööbel 2,1 mln kr, AS Võru Juust 1,2 mln kr-ga.

Võlgade väljanõudmine on Näripea sõnul väga raske, kuna peale ettekirjutuste tegemise pole haigekassa käes muid olulisi mõjutusvahendeid. «Pisemad võlad lahenevad reeglina siis, kui ettevõttesse tuleb uus töötaja ja me ei anna talle enne haigekassa kaarti, kui võlg on tasutud,» rääkis ta.