18. november 1996
Jaga lugu:

Stockholmi köetakse Eesti saepuruga

Kuna saepuru kuivatamine ja pressimine on energiamahukas, on graanulitonni omahind 800 krooni. See on kõrge ja ettevõte ei suuda Eestis konkureerida katlamajades kasutatavate teiste kütustega. Kaks tonni graanuleid vastab kütteväärtuselt tonnile masuudile.

«Rootslased suudavad meilt saepurugraanulit osta,» räägib Hansa Graanuli majandusdirektor Rainer Kuutma. «Rootsis on fossiilsetele kütustele kehtestatud kõrge aktsiisimaks, lisaks on neil keskkonna- ja muud maksud,» räägib ta.

Ettevõtte tootmisdirektori Arno Anieri kinnitusel on saepurugraanul kõige keskkonnasõbralikum kütteaine. «Kõik põleb praktiliselt ära,» lausub Anier oma väite tõestuseks.

«Graanulist jääb tuhka järele vaid alla ühe protsendi,» jätkab Anier. «Puiduküttel tekib tuhka 5--10 protsenti.»

Rainer Kuutma sõnul ostab Patkülast sentimeetrise läbimõõduga saepurugraanuleid energeetikafirma Stockholms Energi.

«Stockholms Energile kuuluv Hässelby katlamaja kütab peamiselt saepurugraanulitega,» räägib Kuutma. «Katlamaja suudab sooja anda veerandile Stock-holmile.»

«Meie kuu aja toodangust piisab külma ilmaga Hässelby katlamajale ööpäevaks,» lisab Kuutma.

Arno Anieri sõnul on Hansa Graanul kohustunud graanuleid vedama Pärnu sadamasse ja laadima nad seal laevale. «Puistelaevad tellib Stockholms Energi,» teatab Anier. «Laev käib Pärnus kord kuus.»

Kuutma ei ütle, millise hinnaga rootslastele kütteainet müüakse. «Meie kasum ületab reaalse inflatsioonimäära,» väidab ta. Hansa Graanuli aastatoodang on 15 000 tonni, ööpäevas toodetakse 50--60 tonni graanuleid.

«Oleme tootmisse investeerinud ligi kümme miljonit krooni,» räägib Kuutma. «Tehase tasuvusajaks planeerime viis aastat.» Tänavuseks käibeks on ettevõtte juhid kavandanud 14--15 miljonit krooni.

Poolteist aastat ehitati ümber Tõrva sovhoosi rohujahuveskit ja katsetati välismaa seadmeid. Tehas käivitus 2. jaanuaril.

400 000kroonise aktsiakapitaliga Hansa Graanulist kuulub 80 protsenti mitmele Rootsi firmale ja eraisikule. Aktsiate kontrollpakk, 55 protsenti, on Uppsalas asuva puiduküttega tegeleva Fastbränsle AB käes.

Rainer Kuutmale ja Arno Anierile kuulub viiendik firma aktsiaid. Kuutma on hariduselt inglise filoloog ja Anier põllumajandusinsener. Hansa Graanuli juhatuse esimees on Fastbränsle spetsialist Hans Johansson, kelle eesnime järgi on Patkülas asuv tehas oma nime saanud.

Arno Anieri kinnitusel tõstab tehas järgmisel aastal tootmisvõimsust kolmandiku võrra. «Ideaalne oleks, kui kogu Eesti saepuru toodaks meile,» lausub Rainer Kuutma. «Meil on leping peaaegu kõikide suuremate saeveskitega.»

Kuutma sõnul leidub selliseidki saeveskeid, kellele makstakse tülikast jääkainest vabanemise eest sisuliselt ainult transpordihind. Hansa Graanul vajab ööpäevas 350 m3 saepuru ehk seitse Scania veoauto koormat.

Kaugeim koht, kust Hansa Graanul saepuru veab, on Vaida. «Hansa Graanul maksab parimat hinda,» lausub ASi QC Eesti saeveski juhataja Indrek Palumaa. «Mõnevõrra odavamalt pole täna enam mingi probleem saepuru müüa.»

Jaga lugu:
Hetkel kuum