Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Stockholmi köetakse Eesti saepuruga

    Kuna saepuru kuivatamine ja pressimine on energiamahukas, on graanulitonni omahind 800 krooni. See on kõrge ja ettevõte ei suuda Eestis konkureerida katlamajades kasutatavate teiste kütustega. Kaks tonni graanuleid vastab kütteväärtuselt tonnile masuudile.
    «Rootslased suudavad meilt saepurugraanulit osta,» räägib Hansa Graanuli majandusdirektor Rainer Kuutma. «Rootsis on fossiilsetele kütustele kehtestatud kõrge aktsiisimaks, lisaks on neil keskkonna- ja muud maksud,» räägib ta.
    Ettevõtte tootmisdirektori Arno Anieri kinnitusel on saepurugraanul kõige keskkonnasõbralikum kütteaine. «Kõik põleb praktiliselt ära,» lausub Anier oma väite tõestuseks.
    «Graanulist jääb tuhka järele vaid alla ühe protsendi,» jätkab Anier. «Puiduküttel tekib tuhka 5--10 protsenti.»
    Rainer Kuutma sõnul ostab Patkülast sentimeetrise läbimõõduga saepurugraanuleid energeetikafirma Stockholms Energi.
    «Stockholms Energile kuuluv Hässelby katlamaja kütab peamiselt saepurugraanulitega,» räägib Kuutma. «Katlamaja suudab sooja anda veerandile Stock-holmile.»
    «Meie kuu aja toodangust piisab külma ilmaga Hässelby katlamajale ööpäevaks,» lisab Kuutma.
    Arno Anieri sõnul on Hansa Graanul kohustunud graanuleid vedama Pärnu sadamasse ja laadima nad seal laevale. «Puistelaevad tellib Stockholms Energi,» teatab Anier. «Laev käib Pärnus kord kuus.»
    Kuutma ei ütle, millise hinnaga rootslastele kütteainet müüakse. «Meie kasum ületab reaalse inflatsioonimäära,» väidab ta. Hansa Graanuli aastatoodang on 15 000 tonni, ööpäevas toodetakse 50--60 tonni graanuleid.
    «Oleme tootmisse investeerinud ligi kümme miljonit krooni,» räägib Kuutma. «Tehase tasuvusajaks planeerime viis aastat.» Tänavuseks käibeks on ettevõtte juhid kavandanud 14--15 miljonit krooni.
    Poolteist aastat ehitati ümber Tõrva sovhoosi rohujahuveskit ja katsetati välismaa seadmeid. Tehas käivitus 2. jaanuaril.
    400 000kroonise aktsiakapitaliga Hansa Graanulist kuulub 80 protsenti mitmele Rootsi firmale ja eraisikule. Aktsiate kontrollpakk, 55 protsenti, on Uppsalas asuva puiduküttega tegeleva Fastbränsle AB käes.
    Rainer Kuutmale ja Arno Anierile kuulub viiendik firma aktsiaid. Kuutma on hariduselt inglise filoloog ja Anier põllumajandusinsener. Hansa Graanuli juhatuse esimees on Fastbränsle spetsialist Hans Johansson, kelle eesnime järgi on Patkülas asuv tehas oma nime saanud.
    Arno Anieri kinnitusel tõstab tehas järgmisel aastal tootmisvõimsust kolmandiku võrra. «Ideaalne oleks, kui kogu Eesti saepuru toodaks meile,» lausub Rainer Kuutma. «Meil on leping peaaegu kõikide suuremate saeveskitega.»
    Kuutma sõnul leidub selliseidki saeveskeid, kellele makstakse tülikast jääkainest vabanemise eest sisuliselt ainult transpordihind. Hansa Graanul vajab ööpäevas 350 m3 saepuru ehk seitse Scania veoauto koormat.
    Kaugeim koht, kust Hansa Graanul saepuru veab, on Vaida. «Hansa Graanul maksab parimat hinda,» lausub ASi QC Eesti saeveski juhataja Indrek Palumaa. «Mõnevõrra odavamalt pole täna enam mingi probleem saepuru müüa.»
  • Hetkel kuum
Mart Võrklaev: Eesti seisab Euroopas väikeettevõtete, mitte Bolti ärihuvide eest
Euroopa Liidu käibemaksureform, millega Eesti ei nõustu, ei too Bolti-sugustele platvormidele ühtegi uut maksukohustust, küll aga neidsamu platvorme kasutavatele väikeettevõtetele ja eraisikutele, kirjutab rahandusminister Mart Võrklaev.
Euroopa Liidu käibemaksureform, millega Eesti ei nõustu, ei too Bolti-sugustele platvormidele ühtegi uut maksukohustust, küll aga neidsamu platvorme kasutavatele väikeettevõtetele ja eraisikutele, kirjutab rahandusminister Mart Võrklaev.
Nädala lõpetas punases vaid Vilniuse börs
Balti aktsiaturgudest lõpetas nädala punases vaid Vilniuse börs, mis taandus -0,13%. Balti koondindeks edenes +0,19%, Riia börs +0,35% ning Riia börs +0,77%.
Balti aktsiaturgudest lõpetas nädala punases vaid Vilniuse börs, mis taandus -0,13%. Balti koondindeks edenes +0,19%, Riia börs +0,35% ning Riia börs +0,77%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
ESG aruandmine nõuab partnerite nügimist. Utilitas: ka tarnijate vastuseis lahtub
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Päikeseparkide arendaja: roheenergiat on Eestis juba rohkem, kui tarbida jõuame
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Soomlased ostavad Eestist üha rohkem soodsat märjukest
Soome turistid on naasnud Tallinna sadama alkoholipoodidesse, kus märgatakse kohati isegi kahekordseid hinnavahesid kodumaal müüdava märjukesega.
Soome turistid on naasnud Tallinna sadama alkoholipoodidesse, kus märgatakse kohati isegi kahekordseid hinnavahesid kodumaal müüdava märjukesega.
Kuldne viisa tõmbab ligi: Emiraatide arendaja tahab Riiga 3 miljardit investeerida
Abu Dhabi ärimehe Mohammed Alabbari arendusfirma tahaks Riiga 3 miljardi euroga ehitada uue linnajao. Arendajad loodavad leida investoreid lihtsalt, sest Lätis saab veerandmiljonise investeeringu eest elamisloa.
Abu Dhabi ärimehe Mohammed Alabbari arendusfirma tahaks Riiga 3 miljardi euroga ehitada uue linnajao. Arendajad loodavad leida investoreid lihtsalt, sest Lätis saab veerandmiljonise investeeringu eest elamisloa.