Hoiupanga raha- ja kapitaliturgude osakonna juhataja Otto Tamme ütles, et võlakirjade ostjad olid nii kodumaised kui ka välismaised pangad. Kinnitamata andmetel on üks võlakirjade ostjatest Eesti Investeerimispank.
Hansapanga raha- ja kapitaliturgude osakonna juhataja Erkki Raasuke lausus, et välisinvestorid on võlakirjade hinda kergitanud. «Eestist on võlakirjadele tõenäoliselt raske ostjat leida,» lisas ta. Raasukese sõnul pole Hansapank neid võlakirju ostnud.
Otto Tamme märkis, et olenevalt võlakirjade tähtajast oli diskontomääraks müümisel 0,9--1,25 protsendipunkti üle samasuguse tähtajaga intressimäära swap'i (ujuva intressimäära vahetamine fikseeritud intressi vastu või vastupidi) hinna.
Praegu kõiguvad maailma suuremate pankade ühe- kuni nelja-aastaste USA dollari intressi swap'ide määrad sõltuvalt tähtajast 5,7--6,1 protsendini, seega müüs Hoiupank võlakirjad olenevalt tähtajast diskontomääraga seitsme protsendi läheduses.
Hoiupank ostis Iisraeli relvade võlakirjad firmalt TAAS endale selle aasta juulis. Pärast ostu vähendas pank võlakirjade nominaalväärtust (splittis) ühe dollarini ja registreeris võlakirjade seeriad keskdepositooriumis.
Võlakirjad on emiteeritud diskonteeritud kujul, seega ostetakse võlakiri hinnaga alla nominaalväärtuse ning võlakirja valmides maksab valitsus selle omanikule nominaalväärtuse suuruse summa.
Tamme rääkis, et tõenäoliselt sellel aastal Hoiupank enam Iisraeli relvatehingu võlakirju ei müü, võlakirjad jäävad Hoiupanga väärtpaberiportfelli. Ta lisas, et juhul kui Eesti riik saab järgmisel aastal riigireitingu, kasvab tõenäoliselt ka Iisraeli relvatehingu riiklike võlakirjade väärtus.
Hiljuti teise USA panga --Chemical Banki -- endaga liitnud Chase Manhattan Corp'i varade suurus 30. septembril oli 317 mld USA dollarit. Panga turuväärtus on 30 mld krooni ja kliente on tal 180 riigis.