Liir ERMis tagasi

Artikkel

- Uudised
- 25. november 1996 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Liir ERMis tagasi
Pärast kaks päeva väldanud ägedaid vaidlusi soostusid ELi riikide rahandusminstrid ja keskpangajuhid pühapäeva õhtul liiri ERMi tagasi lubama, kust see lahkus 1992. a. Liiri kursiks Saksa marga suhtes kehtestati ERMis 990 liiri. Itaalia ise taotles kursiks 1000 liiri ja teised konkurentriigid 950--980 liiri. Lõpuks jõuti konsensusele 990 liiri juures.
Itaalia peaminister Romano Prodi ütles sel puhul Itaalia uudisteagentuurile ANSA: «Liir on tagasi ERMis tänu meie tõsisele majanduspoliitikale ning selle tagatud stabiilsusele.» Ta nimetas seda oluliseks sammuks Euroopa valuutaliitu pääsemise teel.
Seda indu jahutas aga Saksa liidupanga peadirektor Hans Tietmeyer, kes tõdes, et Itaalia liiri taasühinemine ERMiga ei anna veel vähimatki alust rääkida Itaalia pääsust 1999. a loodavasse valuutaliitu.
ERM sündis 1979. aasta märtsis, mil Saksa mark, Prantsuse frank, Belgia frank, Hollandi kulden, Taani kroon ja Iiri nael ühinesid süsteemiks, kus maksimaalseks kõikumisulatuseks oli lubatud 2,25 protsenti. Liir ühines ERMiga kuueprotsendilise lubatud kõikumisulatusega.
1992. a septembris vallandus valuutakriis, mille tagajärjel olid liir, naelsterling ja Hispaania peseeta sunnitud ERMist lahkuma.
Pärast seda, kui Soome mark ühines ERMiga kuu aega tagasi ja Itaalia liir nüüd, ei kuulu sinna veel vaid Rootsi, Suurbritannia ja Kreeka valuuta. Sellega tugevnesid nende riikide positsioonid, kes leiavad, et kavandatava Euroopa rahaliiduga ühinemiseks peab riik olema kaks aastat stabiilselt ERMis.
Suurbritannia ja Rootsi väited, et rahaliiduga ühinemise eeltingimus on valuuta stabiilsus ning mitte liitumine ERMiga, on viimasel ajal jär-jest enam toetuspinda kaotanud.
«Säilitamaks võimaluse rahaliiduga ühinemiseks peaksid nad astuma ERMi enne aasta lõppu,» ütles JP Morgani Euroopa direktor Bruce Kasman.
Ühinemine ERMiga on üks viiest tingimusest, mis riik peab täitma kavandatava Euroopa rahaliiduga ühinemiseks.
Esialgu ei ole märgata vähimatki märki selle kohta, et Stockholm või London kavatseksid survele järele anda ning ERMi astuda.
Pärast Itaalia liiri pühapäevast taasühinemist ERMiga ütles Rootsi rahandusminister Erik Åsbrink, et Rootsi positsiooni Itaalia otsus ei muuda.
Rootsi päevaleht Dagens Nyheter märkis, et Itaalia ühinemine ERMiga asetab Rootsi «ebamugavalt selgelt poliitilisse perifeeriasse» ning kutsus valitsust üles kiiresti ERMiga ühinema.
Suurbritannia rahandusminister Phillip Oppenheim ütles möödunud nädalal, et valitsusel ei ole kavas naelsterlingit ERMiga taas liita.
Suurbritannia on ühisvaluuta küsimuses lõhestunud. Nii konservatiivid kui leiboristid on öelnud, et otsustavad hiljem, kas kasutada riigile Maastrichti lepinguga reserveeritud võimalust rahaliidust välja jääda.
Kolmas ERMist välja jääv riik Kreeka on erinevas situatsioonis, sest ta ei ole suutnud täita ühtegi rahaliidu nõuet ning seega ei ole tal ERMiga ühinemisel kiiret. REUTER-BNS
Hetkel kuum