• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Vähi nokautis Nugise

    Ülo Nugis ütles, et koonderakonna eksistents on Vähi väära poliitika tõttu ohus. Hiljutised kohalike omavalitsuste valimised tõid erakonnale kaela lepingu keskerakonnaga, lisas ta. «Me petsime neid, tänu jumalale, kuid arve esitatakse meile selle eest protsentidega hiljem,» sõnas ta.
    Nugise ütlusel on lähitulevikus tõenäoline umbusaldusavaldus peaminister Vähi valitsusele, kes on kaldunud vasakpoolsusesse. Alternatiiv on, et alustame läbirääkimisi uue paremtsentristliku koalitsiooni loomiseks, sest opositsioon organiseerub kiiresti ja on valmis mängu võtma mõnevõrra muudetud koonderakonna, kus Vähil poleks liidrina kohta, rääkis Nugis.
    Vähi reageeris Nugise sõnavõtule repliigiga, et Laari valitsuse kriisi ajal oli Nugis Isamaa liige, Andres Tarandi valitsuse ajal parempoolne ja nüüd on ta koonderakonnas. Missugune on sinu järgmine erakond, küsis Vähi Nugiselt.
    Ülo Nugis ütles, et ta ei lahku koonderakonnast ja jätkab valitud kursil. Endel Lippmaad ei olnud küll kongressil, aga me konsulteerime temaga iga päev. Ma ei jää koonderakonnas isolatsiooni, lisas ta.
    Tiit Vähi sõnutsi näeb ta sotsiaalset turumajandust liberaalse ärikliima loomises ettevõtjatele ja teiselt poolt toetusena inimestele, kelle elu on raske. Me ei saa ehitada riiki 100 000 jõuka jaoks, vaid poolteise miljoni ini-mese jaoks, lisas ta.
    Peaminister märkis, et sotsiaalse turumajanduse kursi ajamisel on üks tema eeskuju Saksamaa omaaegne majandusminister ja kantsler Ludwig Erhard, kes käivitas Saksa majandusime.
    Endel Lippmaa seisukohta, et koonderakonna koostööleping keskerakonnaga võib viia Eesti Venemaa mõjusfääri, kommenteeris Vähi: «Toomas Hendrik Ilves ei vii mingil juhul ellu vasak- või idapoolsemat poliitikat kui Siim Kallas. Ilves teeb seda pragmaatilisemalt, realistlikumalt ja professionaalsemalt.»
    «Ma olen taastanud kontakti Venemaa peaministri Viktor Tshernomõrdiniga,» tõdes Vähi. Eesti riigi välispoliitikat juhivad välisminister ja välisministeerium ning meil on tegevusplaanis ka kontaktid Venemaa liidritega, sedastas peaminister.
    Üks ajakirjanik on kokku lugenud, et olen Eesti ajaloos kõige rohkem valitsusi moodustanud peaminister, lausus Vähi.
    Küsimusele, kuidas võib uute rekordite püstitamisele selles vallas mõjuda kongressi kõnetoolist kõlanud arvamus, et Vähi juhib koonderakonda ja valitsust autokraatlikult, vastas ta, et kriitikat tuleb tunnistada ja arvestada.
    «Jah, Vähi küll tunnistab seda, kuid õppust ta ei võta,» lausus üks koonderakonna juhtivpersoone.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Liina Laas: mida ettevõtjad väliseksperte palgates tegelikult kardavad?
Jutt, et välismaist IT-spetsialisti ei soovita turvariski tõttu palgata, võib olla hirmust või kogenematusest tingitud hädavale, kirjutab personali- ja finantstehnoloogia idufirma Deel Baltikumi regioonijuht Liina Laas.
Jutt, et välismaist IT-spetsialisti ei soovita turvariski tõttu palgata, võib olla hirmust või kogenematusest tingitud hädavale, kirjutab personali- ja finantstehnoloogia idufirma Deel Baltikumi regioonijuht Liina Laas.
Balti börsid taastuvad täna eilsest langusest
Eilne punane börsipäev on täna asendunud kasvuga ning mitmed Tallinna börsi aktsiad on tugevalt plusspoolel.
Eilne punane börsipäev on täna asendunud kasvuga ning mitmed Tallinna börsi aktsiad on tugevalt plusspoolel.
Starship sai laenu 50 miljonit eurot
Eestlaste asutatud pakirobotifirma Starship Technologies saab Euroopa Investeerimispangalt 50 miljonit eurot rahastust teadus- ja arendustegevuste edendamiseks.
Eestlaste asutatud pakirobotifirma Starship Technologies saab Euroopa Investeerimispangalt 50 miljonit eurot rahastust teadus- ja arendustegevuste edendamiseks.
Kurioosne: enamus maailma krüptoäridest on registreeritud Eestisse Käive ulatub miljardite eurodeni
Rahapesu andmebüroo värske raporti kohaselt on enamus maailmas tegutsevatest virtuaalvääringut pakkuvatest ettevõtetest registreeritud Eestis. Neil on miljoneid kliente ning käive ulatub 20 miljardi euroni. Samas toob järelevalve välja, et sektoris tegutsevatel ettevõtete on riskid maandamata.
Rahapesu andmebüroo värske raporti kohaselt on enamus maailmas tegutsevatest virtuaalvääringut pakkuvatest ettevõtetest registreeritud Eestis. Neil on miljoneid kliente ning käive ulatub 20 miljardi euroni. Samas toob järelevalve välja, et sektoris tegutsevatel ettevõtete on riskid maandamata.