Äriseadustik kaotas telefoniraamatu-registri

Detsembri alguseks oli äriregistrisse kantud 12 057 äriühingust n-ö vanu vaid 7325. Peep prognoosib, et kuni 64 000 ettevõtet sisaldavast ettevõtteregistrist tuleb äriregistrisse üle kõige rohkem kolmandik ettevõtteid, seega umbes 20 000. Kuna 1997. aasta sügisest tuleb ümber registreerimata ettevõtted sundlõpetada, võib arvata, et suurem osa neist kaobki koos ettevõtteregistri ümberkorraldamisega.

Praktikas on äriühingu kandmine äriregistrisse piisavalt keeruline, eriti Tallinnas, kus riskimomendiks on üle tähtaja veniv järjekord.

«Tartus pole registritöötajad nii närvilised,» võrdleb 252 000kroonise aktsiakapitaliga Tartu ettevõtte ASi Tameo MT peadirektor Mati Tsirel.

Valitsus peab Peebu sõnutsi reguleerima keskäriregistrist päringute tegemise korra ja hinnakirja. «Kui see teoks saab, oleks Eesti Austria kõrval teine riik, kust saab majandusinfot otse arvutist,» unistab Peep.

Katseliselt võetud telefonikõne Tallinna äriregistrisse selgitas, et mõne ettevõtte kohta andmeid küsides saab kõigepealt esitada telefoni teel tellimuse ja tulla lähemal vastuvõtuajal äriühingu toimikuga kohapeale tutvuma, kaasas isikut tõendav dokument.

ASi EK ökonoomikadirektor, maksuameti eelmise peadirektori Ardo Ojasalu sõnul on hea, et äritoimik on avalik.

Ükskõik mis laadi kreeditoride huvide kaitse on Ojasalu sõnul äriseadustikus hästi paika pandud. Ojasalu toob mitu momenti, mis kaitsevad kreeditoride huve.

Esiteks on olemas kindlad nõuded äriühingutele, mis aitab kaasa riiulifirmade kadumisele.

Teiseks avalik info äriühingu omanike ja tegevjuhtide kohta, mis võimaldab vältida kahtlase mainega firmajuhte.

Hea on Ojasalu sõnul, et on ranged nõuded äriühingu raamatupidamise, audiitor- ja erikontrolli kohta.

Ojasalu kiidab kindla asutamiskapitali olemasolu ja mitterahaliste sissemaksete hindamise metoodikat. «Aitab bluffimist vältida ja on konkreetne vara, millele saab pöörata kreeditoride sissenõuet,» väidab Ojasalu.

Positiivne on see, et äriseadustiku järgi toimib laenude keeld aktsiaseltsi ja osaühingute osanikele ja juhatuse liikmetele -- nii ei teki kapitali kiiret väljaliikumist ja kiusatust oma isiklikke huve rahastada.

Oluline on endise maksuameti peadirektori sõnul seegi, et äriseadustik nõuab aktsiaseltsilt ja osaühingult reservi. «See aitab luua puhvri, mis jääb kas aktsiakapitali suurendamiseks või nõuete rahuldamiseks,» selgitab Ojasalu.

Kaks täiendust Ojasalu äriseadustikku siiski teeks. Esiteks peaks tema sõnul paremini lahti kirjutama vähemusaktsionäride huvide arvestamise. Teiseks võiks kaasata äriühingu juhtimisse töövõtja.

Viimase idee tulise pooldaja, ametiühingute keskliidu peasekretäri Tiit Kaadu sõnul võib töötajatel olla ideid, mis on firma juhtimisele kasulikud. «See mõjub juhtidele kannustava piitsahoobina,» lisab Kaadu.

Paljudes Euroopa riikides osalevad töötajad ettevõtte järelevalvenõukogus või nõukogus. «Meie tegime siin Eestis ka äriseadustiku koostamise ajal taolise ettepaneku, aga see naerdi välja,» on Kaadu heitunud. Ta näeb selle taga nende ettevõtjate lobby-tööd, kel ei lähe väga hästi ja kes ei ole huvitatud kõrvalistest silmadest.

Ettevõtjate huvi äriseadustiku toimimist pidurdada näeb ka Jüri Adams, justiitsminister 1994--95, mil äriseadustikku koostati ja riigikokku saadeti. «Saime seaduse läbi suruda üle noatera 1995. aasta kevadel enne järgmise riigikogu koosseisu tulekut, kes oleks äriseadustikku võib olla hoopis teisiti suhtunud,» meenutab Adams.

Äriseadustiku vastu olid tema sõnul tollal majandusringkonnad, kelle majandushuve avalikkus ja ranged nõuded oleksid kahjustanud.