Äriseadustik kaotas telefoniraamatu-registri

Detsembri alguseks oli äriregistrisse kantud 12 057 äriühingust n-ö vanu vaid 7325. Peep prognoosib, et kuni 64 000 ettevõtet sisaldavast ettevõtteregistrist tuleb äriregistrisse üle kõige rohkem kolmandik ettevõtteid, seega umbes 20 000. Kuna 1997. aasta sügisest tuleb ümber registreerimata ettevõtted sundlõpetada, võib arvata, et suurem osa neist kaobki koos ettevõtteregistri ümberkorraldamisega.

Praktikas on äriühingu kandmine äriregistrisse piisavalt keeruline, eriti Tallinnas, kus riskimomendiks on üle tähtaja veniv järjekord.

«Tartus pole registritöötajad nii närvilised,» võrdleb 252 000kroonise aktsiakapitaliga Tartu ettevõtte ASi Tameo MT peadirektor Mati Tsirel.

Paljud dokumentidele seatud nõuded ei ole tema sõnul äriseadustikku otsesõnaliselt sisse kirjutatud ja on asju, millest lihtne ettevõtja üldse aru ei saa.

Tsirel käis äriregistris kaks korda, esimesel korral oli notariaalne kinnitus puudulik. Poeg Urmas täiendab, et nad tegid vea, ajades näpuga järge äriseadustikus. «Oleksime pidanud äriregistri töötajatega enne konsulteerima,» on ta tagantjärele tark.

Mitme firma omanik, leiutaja Toom Pungas sõnab, et oli kord sunnitud äriregistrisse minema koos ühe Lõuna-Aafrika Vabariigi kodanikuga. «Aafriklast shokeeris kõige rohkem see, et ta peab oma isiku kohta võtma notari kinnituse. Kuidas saab ühe võõra riigi notar anda kinnituse isiku kohta, keda ta ei tunne,» tõstab Pungas võõramaalase tundeid edastades häält.

Ta lisab veendunult, et üks väike Euroopa riik peaks USA ja Jaapani tasemele jõudmiseks korraldama firmade registreerimise ühe päevaga, sest USAs võtab see aega vaid mõni tund.

Registriosakonna juhataja Viljar Peebu selgitusel on põhiliselt Saksamaa ja Skandinaavia seadustel baseeruv Eesti äriseadustik n-ö kõva register, milles on tagatud tugev notariaalne- ja audiitorkontroll.

«Kõva register on odavam kui USA pehme register,» pole Peebule tundmatud USAs rahvastiku kogutulust 2,5% neelavad kohtuvaidlused seoses liberaalse ja kõikelubava äriregistriga. Avalikustamine on jäänud tagaplaanile

Peep tunnistab, et suure töökoormuse tõttu on äriregistri aur läinud registreerimise protseduurile. «Avalikustamise ja andmetele ligipääsetavuse nimel töö alles käib. Äriregistrid on pool-elektroonilised. Suur osa dokumente, näiteks äriühingute põhikirjad, ei jõuagi arvutisse,» räägib Peep.

Järgmisel aastal on oodata töökindlamat tarkvara. Äriregistri komputeriseerimine seisab justiitsministeeriumi taga, kes peab määrama, millises osas tuleb äridokumente arvutisse kanda.

Valitsus peab Peebu sõnutsi reguleerima keskäriregistrist päringute tegemise korra ja hinnakirja. «Kui see teoks saab, oleks Eesti Austria kõrval teine riik, kust saab majandusinfot otse arvutist,» unistab Peep.

Katseliselt võetud telefonikõne Tallinna äriregistrisse selgitas, et mõne ettevõtte kohta andmeid küsides saab kõigepealt esitada telefoni teel tellimuse ja tulla lähemal vastuvõtuajal äriühingu toimikuga kohapeale tutvuma, kaasas isikut tõendav dokument.

ASi EK ökonoomikadirektor, maksuameti eelmise peadirektori Ardo Ojasalu sõnul on hea, et äritoimik on avalik.

Ükskõik mis laadi kreeditoride huvide kaitse on Ojasalu sõnul äriseadustikus hästi paika pandud. Ojasalu toob mitu momenti, mis kaitsevad kreeditoride huve.

Esiteks on olemas kindlad nõuded äriühingutele, mis aitab kaasa riiulifirmade kadumisele.

Teiseks avalik info äriühingu omanike ja tegevjuhtide kohta, mis võimaldab vältida kahtlase mainega firmajuhte.

Hea on Ojasalu sõnul, et on ranged nõuded äriühingu raamatupidamise, audiitor- ja erikontrolli kohta.

Ojasalu kiidab kindla asutamiskapitali olemasolu ja mitterahaliste sissemaksete hindamise metoodikat. «Aitab bluffimist vältida ja on konkreetne vara, millele saab pöörata kreeditoride sissenõuet,» väidab Ojasalu.

Positiivne on see, et äriseadustiku järgi toimib laenude keeld aktsiaseltsi ja osaühingute osanikele ja juhatuse liikmetele -- nii ei teki kapitali kiiret väljaliikumist ja kiusatust oma isiklikke huve rahastada.

Oluline on endise maksuameti peadirektori sõnul seegi, et äriseadustik nõuab aktsiaseltsilt ja osaühingult reservi. «See aitab luua puhvri, mis jääb kas aktsiakapitali suurendamiseks või nõuete rahuldamiseks,» selgitab Ojasalu.

Kaks täiendust Ojasalu äriseadustikku siiski teeks. Esiteks peaks tema sõnul paremini lahti kirjutama vähemusaktsionäride huvide arvestamise. Teiseks võiks kaasata äriühingu juhtimisse töövõtja.

Viimase idee tulise pooldaja, ametiühingute keskliidu peasekretäri Tiit Kaadu sõnul võib töötajatel olla ideid, mis on firma juhtimisele kasulikud. «See mõjub juhtidele kannustava piitsahoobina,» lisab Kaadu.

Paljudes Euroopa riikides osalevad töötajad ettevõtte järelevalvenõukogus või nõukogus. «Meie tegime siin Eestis ka äriseadustiku koostamise ajal taolise ettepaneku, aga see naerdi välja,» on Kaadu heitunud. Ta näeb selle taga nende ettevõtjate lobby-tööd, kel ei lähe väga hästi ja kes ei ole huvitatud kõrvalistest silmadest.

Ettevõtjate huvi äriseadustiku toimimist pidurdada näeb ka Jüri Adams, justiitsminister 1994--95, mil äriseadustikku koostati ja riigikokku saadeti. «Saime seaduse läbi suruda üle noatera 1995. aasta kevadel enne järgmise riigikogu koosseisu tulekut, kes oleks äriseadustikku võib olla hoopis teisiti suhtunud,» meenutab Adams.

Äriseadustiku vastu olid tema sõnul tollal majandusringkonnad, kelle majandushuve avalikkus ja ranged nõuded oleksid kahjustanud.