Paljudes ELi riikides käimas oleva riigivõla vähendamise tulemusena on intressid langenud ajalooliselt madalale tasemele. See aitab stimuleerida investeeringuid ja eratarbimist, tõdeb OECD.
ELi riikide finantspoliitika karmistamine ei ole seni andnud tagasilööke finantsturgudel ning valitsused on suutnud säilitada turu usalduse. Eksperdid hoiatavad, et tagasilöök võib tulla siis, kui valitsused ei suuda täita oma lubadusi riigivõla vähendamisel.
«Üks suurimaid riskitegureid ülemaailmses kasvustsenaariumis on Euroopa,» ütles Wall Streeti maaklerifirma Merrill Lynchi ökonomist John Praveen.
Kuna tööpuudus on paljudes Euroopa riikides rekordiliselt kõrge, ei suurene ka tarbijakulutused märgatavalt, olgu intressimäärad nii madalad kui tahes. See ei võimalda ka kompaniidel tootmisvõimsusi suurendada. Kui majandus ei saa loodetud hoogu sisse, on valitsused sunnitud suurendama töötuabiraha jm sotsiaaltoetusi. Samas on valitsused sunnitud rahaliiduga ühinemiseks kulusid kärpima.
Arenenud riikide põhiliseks probleemiks jääb ikka tööpuudus. Keskmiselt peaks OECD liikmesriikides tänavu alanema tööpuudus 7,8 protsendilt 7,5 protsendile.
Suurbritannias ja USAs võib majanduskasv olla liiga kiire. See võib väärata prognoosi ja põhjustada valulise konjunktuurilanguse. USA majanduskasv on praeguseks kestnud juba kuus aastat järjest ja nüüd oodatakse selle tasast langust. Ohtu nähakse ka kaks aastat väga kiirelt kasvanud aktsiaturus, mis tänavu võib kaasa tuua börsikrahhi.
Kui riikide majanduskasv muutub liiga kiireks, tuleb keskpankadel inflatsiooni vältimiseks tõsta intresse. Seda on teinud juba Briti keskpank. Inflatsioonioht kummitab veel ka Iirimaad ja Norrat.
Nagu alati, on raske ennustada kodumajapidamiste käitumist. Kui hõive paraneb ja inimesed on tulevikus kindlad, siis saab majanduskasv eratarbimise suurenemisest tõhusat tuge. Aga kui töötus on jätkuvalt suur ja inimesed ettevaatlikud, siis võib ka majanduskasv katkeda. DI-KL-REUTER-BNS