Vene poliitika stagnatsiooniohus
Jeltsini poolt ning Jeltsini jaoks koostatud konstitutsiooni eesmärk oli tagada tugev presidendivõim, mis takistaks kommunistide võimule naasmise. Süsteem toimis seni, kuni Jeltsin oli tervise juures. Jeltsini uus haigestumine pärast südamehaigusest tingitud kuuekuulist eemalolekut Kremlist on halvamas kogu riigi poliitilist süsteemi.
«Mitte ükski kõrgem ametnik ei saa langetada ühtki otsust, mis kätkeks minimaalsetki vastutust,» kaebas liberaalne päevaleht Izvestija pärast Jeltsini hospitaliseerimist läinud nädalal.
Haigestumine sunnib Jeltsini passiivsusele Venemaa jaoks äärmiselt delikaatsel ajal, mil lahendamist ootavad mitmed kaalukad sise- ja välispoliitilised küsimused, sealhulgas suhted NATOga.
«Kui olukord lähiajal ei parane, tuleb juba praegu oluliselt nõrgenenud Venemaal vastu võtta uusi kaotusi sise- ning eelkõige välispoliitikas,» väidab Nezavissimaja Gazeta. Mitmed kirjutised maalivad Venemaast pildi kui sihita triivivast riigist.
«Paljud inimesed mõistavad, et me ei saa võimu usaldada ühe inimese kätte, ükskõik kui hästi me tamast ka ei arvaks. Võim tuleb jaotada mitmete institutsioonide vahel,» ütles liberaalide esindaja Galina Starovoitova.
Ei ole saladus, et kui Jeltsin võimult lahkub, toimugu see tema ametisolekuaja lõppedes aastal 2000 või varem, võib tema järglaseks olla erukindral Aleksander Lebed või kommunistide esindaja. Seda arvestades võib tulevase presidendi võimu ennetav kärpimine soovitav olla.
Jõus olev konstitutsioon võeti vastu 1993. a vahetult pärast vanameelsete riigipöördekatse mahasurumist tankide toel. Konstitutsioon annab Jeltsinile võimutäiuse, mis on võrreldav tsaari või endise kommunistliku partei peasekretäride võimuga, taandades parlamendi pelgaks varikabinetiks. Nüüd levivad Venemaal kartused, et haige Jeltsin paiskab riigi tagasi stagnatsiooni ja korruptsiooni, mis sarnaneb Leonid Brezhnevi ametisolekuajaga 1970ndate lõpus.
Presidendi tagasiastumist on nõudnud nii Jeltsini häälekaim rivaal erukindral Aleksander Lebed kui kommunistide liider Gennadi Zjuganov.
Reedel ütles Venemaa parlamendi ülemkoja spiiker Jegor Strojev, et olemasolev konstitutsioon vajab ülevaatamist.
«Riik ei saa enam elada (presidendi) dekreetide järgi,» ütles Strojev.
Olukorras, kus parlamendi alamkojas on ülekaalus kommunistid, on Jeltsini nõustumine põhjapanevate muudatustega ebatõenäoline. Ilma Jeltsini nõusolekuta ei ole aga konstitutsiooni muutmine võimalik.
Konstitutsiooniparanduste tegemiseks on vajalik parlamendi ülemkoja kolme neljandiku ning alamkoja kahe kolmandiku saadikute toetus pluss kahe kolmandiku Venemaa 89 regionaalse nõukogu toetus. Niisama suur toetajaskond on vajalik sundimaks Jeltsinit ametist lahkuma. REUTER-ÄP-BNS