Korterivajajad peavad ootama

ASi Merko Ehitus peadirektor Tõnu Toomik kinnitab, et elamuehitusbuumi sellel aastal ei tule. «Põhiliseks jääb büroohoonete ehitus ja tootmishoonete rekonstrueerimine,» väidab ta.

Elumajade ehitamise eelduseks on Toomiku arvates maksujõuliste tellijate seltskond ja nende ligipääs pikaajalistele krediidiliinidele.

Elamuehituse perspektiiv on nukker, kinnitab OÜ Eesti Ehitus peadirektor Egon Mats. «Oleme asja uurinud, kuid selgus, et uutele elamutele turgu eriti pole,» lisab ta.

Tallinna elamuehituse kohta väidab Tartu ettevõtja, et pealinnas on rõhk liigselt luksuskorterite ehitamisele pandud. «Varsti soovitakse rohkem keskmise viimistlusastmega eluruume,» prognoosib Rand.

Väljaspool suuremaid linnu kerkib uusi elamuid veelgi vähem. ASi Paide MEK tegevdirektori Olev Saksniidu sõnul lõpetatakse Järvamaal põhiliselt nõukogude ajal alustatud individuaalmaju ja ridaelamuid. Sellistel objektidel rohkem kui paarile ehitustöölisele tavaliselt tööd ei jätku, tõdeb Saksniit.

Tema ütlusel torkab uusehituste vähesus silma üle Eesti. Ehitustegevus käib peamiselt Tallinnas, kus asuvad pangad ja suurfirmad, nendib Paide ettevõtja.

Ehitusfirmade juhid ei usu, et tänavu suureneks uusehitiste osakaal kohalikul ehitusturul. Mitmendat aastat iseloomustab ehitustegevust põhiliselt vanade hoonete renoveerimine ja rekonstrueerimine, jätkab Saksniit.

Ilmar Lingi sõnul on renoveerimine viimaste aastate levinud tendents ehituses. «Vanade majade ümberehitamine hõlmab kogu ehitusest üle poole, isegi kuni 60 protsenti,» väidab Link.

Lingiga on ühel meelel ka Peep Siitam. Üha enam võtab hoogu hoonete renoveerimine kaubandus-, äri- ja ka elamispindadeks, lausub Siitam.

Neile oponeerib Egon Mats, kinnitades, et sarnaselt ehitustegevuse rahalise mahu kasvuga suurenes möödunud aastal ka uusehitiste arv. «Eriti just suuremate ja kallimate hoonete arv,» lisab Mats. Eesti Ehituse peadirektor peab oluliseks sedagi, et riik on hakanud investeerima infrastruktuuri, näiteks teedeehitusse ja sadamatesse.

Mats kinnitab, et ta kohtus hiljuti Riia ehitusettevõtjatega, kes väljendasid üllatust, et Tallinna nii palju uusi objekte ehitatakse.

«Eelmisel aastal löödi mitmete büroohoonete ehitusel kopp maasse, loodan, et mõned neist saavad sel aastal valmis,» lisab Link.

Oluliste ehitustena alanud aastal nimetab Peep Siitam eri riikide ja pankade poolt finantseeritavaid suurprojekte Eestis. Tallinn laenas teedeehituseks palju raha, väikelinnade keskkonnaprojektid läksid eelmisel aastal käima, toob ta mõned näited.

Aasta suurimaks ehitusprojektiks nimetab Siitam Euroopa Liidu rahaga finantseeritavat Eesti piiripunktide ehitust. Tänavu peaks ehitus lahti minema, sõnab ta. Siitami sõnul on märkimisväärsed ka RETi kvartali arendusprojektid Tallinnas.

Tõnu Toomik ASist Merko Ehitus nimetab selle aasta projektiks ka Tallinna kesklinna sadamaala ehk Tallinna city ehituse algust.

Sellesse nimekirja võiks Raivo Ranna kinnitusel lisada ka vähemalt veerand miljardit krooni maksva Tartu ülikooli biomeedikumi ehituse, mida ajakirjanduses on juba hakatud kutsuma Eesti sajandi ehituseks.

Tänavu sügisel algavat biomeedikumi ehitust ja seadmestamist finantseerib enam kui 180 miljoni krooniga maailmapank. Eelmise aasta lõpul toimunud ehituskonkursi eelvoorus osalemiseks moodustasid mitmed Eesti ehitusfirmad konsortsiumid, Firmade juhid ise peavad seda heaks näiteks sellest, et ka ehitusturul võib koostööd teha.

Peep Siitam näeb sel aastal suuremaid võimalusi ka tootmisettevõtete jaoks. «Investeeringud tööstushoonetesse peaksid sel ja järgmisel aastal suurenema,» väidab ta. Erastatud ettevõtete uued omanikud on sunnitud ehitama hakkama, lisab Siitam, tuues näiteks Virumaal asuvad RASi Kiviter ja RASi Silmet.

Siitami ütlusel on praegu ehitusfirmade ebakindlus tuleviku suhtes väiksem kui paar-kolm aastat tagasi. Uueks aastaks on nüüd lihtsam plaane teha, väidab ta.

Suurt ehitusfirmade ühinemislainet firmajuhid sellel aastal ei ennusta. «Väiksemad võivad suurematega liituda, oleme isegi selliseid plaane kaalunud,» lausub Siitam.

Ilmar Link kinnitab, et kui väikefirmad liituvadki, siis kümmekond suuremat ehitusettevõtet jäävad iseseisvaks ka järgmisel aastal.