Infotöötluse teenuse tellimine väljastpoolt

«Milleks on meile vaja oma infosüsteemide osakonda? Me ei ehita ju ka ise büroohoonet või autot, vaid tellime või ostame selle. Pigem tellime ka infotöötluse väljast.» Umbes nii arutlesid firmajuhid, kui üheksakümnendate aastate alguses hoogustus infotöötluse teenuste väljasuunamise (i.k. outsourcing) buum.

Laias laastus võib välja antavad teenused jaotada kolme suurde alaliiki: arendus, hooldus ja infotöö. Nendest on suurte arendusprojektide tellimine Eestis üsna levinud. Asutuse võrkude, riist- või tarkvarasüsteemide hooldust antakse teise firma hooleks harvem, infotööd (näiteks, firma andmebaaside ülalpidamist) üsna harva. Suuremahuline väljasuunamine on strateegiline otsus, mida teeb firma juhtkond. Näitena võib tuua USA suurettevõtte Halliburton Company, mis suunas kolmele välisfirmale oma energeetikaharu süsteemihoolduse ja andmetöötlusfunktsioonid kokku 500 miljoni dollari väärtuses.

Teenuse hange väljastpoolt võimaldab õige korralduse puhul kontsentreeruda põhialale, hajutada investeeringuid ja riske, realiseerida keerukaid projekte, mille jaoks ettevõttel pole inimesi või pädevust, vältida ressursside pidevat hõivamist ühekordsete projektide jaoks ning vähendada oma töötajate koormust.

- koolitus ja ekspertteenused, nagu infosüsteemi audit või strateegia-alane nõustamine.

Oma kontrolli all tuleks hoida:

- võtmesüsteemid ja tegevused, mis mõjustavad firma elulisi operatsioone ja tagavad konkurentsivõime,

- oskused, õigused ja materjalid lepingute sõlmimiseks ja haldamiseks, vajadusel ka partneri vahetamiseks,

- info, eriti konfidentsiaalne,

- strateegia planeerimine ja läbiviimine,

- omandiõigused,

- kogu koostööprotsess, eriti teenuste hind ja kvaliteet.